ASTAAT ( kreeka keeles astatos ‘püsimatu, rahutu)
Tähis At (astatinum) Aatommass 210 Järjenumber 85 Elektronskeem 2)8)18)32)18)7 Paikneb VII rühma pea-alarühmas koos fluori, kloori, broomi ja joodiga. Neid elemente nimetatakse halogeenideks. Sellise nimetuse, mis tähendab "soolatekitajad", said nad võime tõttu vahetult ühineda metallidega, moodustades soolasid. Suure afiinsuse tõttu elektroni suhtes liidavad halogeenide aatomid energiliselt ühe elekt- roni, muundudes ühe negatiivse laenguga ioonideks. Järelikult on halogeenid väga ak- tiivsed mittemetallid. Maksimaalne valents 7+ esineb ainult kahel halogeenil- klooril ja joodil. Broomil ja astaadil on kõrgeim positiivne valents- viis. Üleminekul fluorilt astaadile nõrgenevad halogeenide mittemetallilised omadused. Ha- logeenide järjenumbri kasvuga suurenevad nende aatomite raadiused ja väheneb afiinsus elektroni suhtes.Kõige aktiivsemaks halogeeniks on fluor, kõige vähem aktiivseks aga astaat, millel ilmneb mittemetalliliste omaduste järsk nõrgenemine ja metallidele ise- loomulike omaduste ilmumine.
Astaat on raskeim halogeen, sarnaneb keemiliselt joodi ja polooniumiga.Äärmiselt eba- püsiv element , poolmetall
Astaati looduses peaaegu ei leidu (üliväikestes kogustes, 5 x 10-5 – 0,02 % , on teda lei- tud uraani ja tooriumi radioaktiivlagunemise saadustest). Kõik astaadi isotoobid on radioaktiivsed. Astaati saadi esmakordselt vismuti kiiritamisel alfa-osakestega: 83209 Bi + 24 He = 85211 At + 2 01n (1940 USA teadlased D.R.Corson, K.R.MacKenzie ja E.G.Segre). Isotoope on tehislikult saadud üle kahekümne, neist pikima poolestusajaga on 85210At - poolestusaeg 8,3 tundi. Kasutatud kirjandus:
|