Argoon

Ar

Argoon

39,95

Ar +18ú  2) 8) 8)

1. Paiknemine perioodilisustabelis:

Paikneb VIII rühmas ja 3. perioodis järjenumbriga 18.

2. Füüsikalised ja keemilised omadused:

Gaasiline, värvuseta, lõhnata, hea elektrijuht, keemiliselt inaktiivne ehk inertne st. ta ei võta osa keemilistest reaktsioonidest.

3. Saamise ja avastamise lugu:

1893.a juhtis inglise füüsik Rayleigh tähelepanu sellele, et õhu lämmastiku erikaal erineb keemilisel teel lämmastikuühendite lagundamisel saadud lämmastiku erikaalust. Vahe oli küll väga väike, aga ületas ikkagi tunduvalt võimaliku katsevea. Huvitudes sellest asjaolust võttis Rayleigh ühes keemik Ramsay’ga õhu koostise väga täpsele uurimisele. Rayleigh juhtis õhulämmastiku ja hapniku segust läbi elektrisädemeid. Hapniku ja lämmastiku ühinemisel tekkinud lämmastikoksiidi sidus ta leelisega ja juhtis järelejäänud gaasi üle kuumade vaselaastude. Alles jäi mingit tundmatut gaasi 1/120 õhu algmahust. Ramsay eraldas õhust hapniku, sidus järelejäänud gaasist hõõguva magneesiumi abil lämmastiku ja sai umbes 100 cm² tundmatut gaasi, mis ei reageeri keemiliselt millegagi. See gaas nimetati argoniks.

4. Levik looduses:

Argooni on atmosfääris 0,9325 mahuprotsenti.

Väga vähesel määral leidub argooni merevees ja maakoores.

5. Kasutamine:

Argooni keskkonnas sulatatakse, lõigatakse ja keevitatakse metalle, sest siis ei satu metallisse õhu koostisosi ja metalli pind ei oksüdeeru. Argoonis peenestatakse tuumkütust, vältimaks tema süttimist. Argoon- gaaslahenduslambid annavad sinise või violetse valguse.

6. Muu huvitav:

Argooni toodetakse iga aasta 700 000 tonni. Argoonimeetodiga määratakse kivimite absoluutset vanust, mis põhineb nähtusel, et radioaktiivse lagunemise tagajärjel muutub kaaliumi isotoop ⁴⁰K argooni isotoobiks ⁴⁰Ar.