Konspekt.  Puhtad ained ja ainete segud

Puhtad ained koosnevad ainult ühest ainest, sisaldades tühisel määral teisi aineid lisanditena. Aine puhtus on suhteline mõiste, sest absuluutselt puhtaid aineid ei olegi.
Iga aine jaoks on lubatud lisandite piir, millest suurem lisandite sisaldus muudab juba aine
käitumist. Nii külmub merevesi madalamal temperatuuril kui puhas (destilleeritud) vesi. Puhas suhkrutükk ei põle. Puistates sellele aga veidi tuhka, põleb suhkrutükk sinaka leegiga.
Puhtal ainel, sõltumata leiukohast või saamisviisist, on püsiv koostis. Seda seadust tuntakse keemia ajaloost koostise püsivuse seadusena. Tänapäeval on kindlaks tehtud, et olukord on tunduvalt keerulisem. Ka paljudel puhastel ainetel võib olla teatud piirides muutuv koostis.
Segud saadakse mitme erineva aine mehaanilisel segamisel. Kui segada soola liivaga või vett saviga, saame ebaühtlase koostisega segud.
Segu on madalama sordi sool(keedusool), must püssirohi, taigen jne.
Ained koosnevad mitmesugustest väga väikestest osakestest. Puhtad ained koosnevad ühesugustest osakestest, segud aga erinevatest.
Looduses täiesti puhtaid aineid ei esine - on kas suurema või väiksema lisandite sisaldusega segud.

Konspekt. Aine omaduste liigitus

Aineid uuritakse ja valmistatakse eeskätt selleks, et neid hiljem kasutada. Aineid kasutatakse ainult kindlate tunnuste pärast, mida nimetatakse aine omadusteks. Suhkrut lisatakse toidule sellepärast, et ta on magusa, soola aga sellepärast, et ta on soolase maitsega. Alumiiniumist valmistatakse elektrijuhtmeid ja- kaablit, sest ta juhib hästi elektrit ning on samal ajal ka kerge.
Aine omadusi liigitatakse füüsikalisteks ja keemilisteks. Et igasugusel liigitamisel enamasti ranged piirid puuduvad, siis võib leida ka ainete selliseid omadusi, mis on füüsikaliste ja keemiliste omaduste vahepeal. Neid nimetatakse füüsikalisteks-keemilisteks omadusteks.