EKVATORIAALSED VIHMAMETSAD

ÜLDISELOOMUSTUS.

Ekvatoriaalsed vihmametsad hõlmavad ligikaudu 17% maismaast. Nad paiknevad kahel pool ekvaatorit, umbes 10º põhja- ja lõunalaiust. Sellesse piirkonda jäävad Kesk- Aafrika, Amazonase jõgikond Lõuna-Ameerikas, Malai saarestik ja Malaka poolsaar Aasias, ka osake Põhja- Austraaliast.

Kliima. Eraldi aastaaegu moodustunud pole, valitseb aasta läbi ühesugune ilm. Päike on peaaegu seniidis, mistõttu maapind soojeneb kiiresti ja vee aurumine on suur. Sellest tingitult on sademeid palju, ligi 2000 mm/a, tuulepealsetel nõlvadel veelgi rohkem. Tänu soodsale asendile püsib ööpäevane keskmine õhutemperatuur +23º kuni +27ºC.

Reljeef. Pinnamoe on enamasti kujundanud vee-erosioon, kivimid lagunevad peamiselt keemilise murenemise tõttu. Ekvatoriaalsetes vihmametsades valitsevad peamiselt värvuse järgi nime saanud puna- ja kollamullad, esineb ka raua- ja alumiiniumisetetest moodustunud ferraliitmuldi. Need mullad pole kuigi viljakad: taimed- loomad kõdunevad küll kiiresti, kuid teised organismid kasutavad või uhutakse vihmavete poolt ära toitained.

Floora. Ekvatoriaalsete vihmametsade kliima on just sobilik puude kasvuks. Üldse kasvab siin 90% maailma taimeliikidest. Kuna puid on palju (need on igihaljad, vahetades küll lehti, aga mitte korraga), siis maapinnal kasvavaid rohttaimi on vähe või puuduvad üldse. Levinud on epifüüdid (orhideed), enamikel on suured valged õied, et meelitada ligi tolmeldajaid putukaid.

Fauna. Loomadel on kohastumus elada niinimetatud "korrustes". Nad peavad olema head ronijad, lindudel on lühikesed tiivad, milledega puude vahel "manööverdada".

PIIRKONDLIK ÜLEVAADE 

Indoneesia

Hõlmab enamuse Malai saarestikust , mis koosneb ligi 14 000 saarest, ja osa Uus- Guineast.

Reljeef. Indoneesia on mägine maa, esineb ka suuri tasandikke. Tektooniliselt asub ta aktiivses piirkonnas- ligi 80 tegutsevat vulkaani, millede tagajärjel on hukkunud sadu tuhandeid inimesi. Vulkaanilised mullad on väga viljakad, mistõttu…

Rahvastik on väga tihe. Jaava saar on üks tihedamini asustatud piirkond maailmas (647 in/km²), mõnel pool isegi kuni 11 000 in/km².

Majandus. Nagu eespool mainitud on mullad viljakad. Peamine toiduteravili on riis, kasvatatakse ka teepõõsast, kohvipuud, maniokki, maisi, bataati, maapähklit, sojauba. Suurimaks ekspordiartikliks on toorkautšuk, väljaveetakse ka vürtse ja toiduaineid. Metsatööstus on hästiarenenud- sealsetest puudest toodetakse hinnalist mööblit. Maavaradest tähtsamad on nafta, kivisüsi, maagaas, metallimaagid. Kuid kõigele sellele vaatamata pole tööstus kuigi heal järjel…

Floora. Levinud on bambused, sõnajalad, mitmed puuliigid, liaanid, orhideed ja muud epifüüdid ning samblad. Palju on palme, üle 300 erineva liigi, näiteks niipa- ja rotangpalmid. Mägedes esineb ka lehtmetsavööndile iseloomulikke puid (tamm, pähklipuu).

Fauna. On väga liigirikas. Paljudele liikidele on mõned saared ainsateks elupaikadeks Maal. Ainult Indoneesia saartel elavad orangutan, tiiger, elevant taapir, must gibon, ninaahv jt. Loomastik sarnaneb nii Austraalia kui ka Aasia omaga.

Kolumbia

Reljeef. Kolumbia asub Lõuna- Ameerikas, maailma pikima mäestikusüsteemi Kordiljeeride keskpaigas. Riigi piires on kõrgemad tipud üle 5,5 kilomeetri. Läände jääb kitsuke Vaikse ookeani rannikumadalik, idas asuvad madalikud, mida läbivad Orinoco ja Amazonase jõed. Seda troopilist vihmametsa kutsutakse selvaks.

Rahvastik. Kolumbia on Lõuna-Ameerikas rahvaarvu poolest Brasiilia järel teisel kohal. 75% elanikkonnast elab linnades (peamiselt Vaikse ookeani ja Kariibi mere rannikul). Selva on hõredalt asustatud primitiivsete indiaanlastega, kes tegelevad korilusega ja jahipidamisega. Suurim linn on pealinn Bogota (5,6 miljonit elanikku).

Rassiliselt on rahvastik kirju, seda iseloomustab järgmine diagramm:

Majandus. Kolumbia on majanduslikult väga vähe arenenud. Suurim tuluallikas on kohvioa väljavedu, kasvatatakse ka suhkruroogu, banaani, tubakat ja lõikelille. Metsa Kolumbias ei kasutata, sest selva on tihe ja puidu väljavedu raskendatud. Viimasel ajal on hakatud eksportima ka naftat.

Floora. Sealsed vihmametsad on maailma liigirikkaimad, puuliike on ühel ruutkilomeetril üle kolmesaja erineva liigi. Need võivad kõrguda üle 50 meetri.

Fauna. Loomadest on esindatud peamiselt jaaguar, puuma, mitmeid ahve ning laiskloomi. Lindudest on meil kodus puurides hoitavad papagoid, kuid ka raisakotkad ja koolibrid jt.

 Gabon