Teekond mõtleva inimeseni
OIVE TINN

    Ardipithecus ramidus on vanim teadaolev hominiid (inimlased). Elas umbes 4,4 miljonit aastat tagasi. Temast on leitud peamiselt koljufragmente, kuid kaudsete tõendite põhjal arvatakse, et ta käis kahel
jalal. Ardipithecus ramidus oli kuni 122 sentimeetrit pikk.

    Australopithecus anamensis elas 4,2-3,9 miljonit aastat tagasi Ida-Aafrikas Tarkana järve ääres. Tema väike kolju sarnanes shimpansi omaga.

     Australopithecus afarensis elas umbes 3,9-3 miljonit aastat tagasi Ida- ja Kesk-Aafrikas. Tema kolju sarnanes shimpanis omaga, vaagna- ja jalaluud sarnanesid aga tänapäeva inimese omadega ja viitasid kahel jalal liikumise viisile.

     Australopithecus africanus elas 3,5-2,5 miljonit aastat tagasi Lõuna-Aafrikas. Tema kolju maht oli ligi 500 kuupsentimeetrit. See on shimpansi omast veidi suurem, kuid kolju ehitus lubab oletada, et tema
aju kõnekeskus ei olnud artikuleeritud kõne jaoks piisavalt arenenud.

     Homo habilis elas umbes 2,4-1,5 miljonit aastat tagasi. Homo habilis ehk osav inimene sai oma nime temaga koos leitud tööriistade järgi. Tema nägu oli veel primitiivne, kuid selle alaosa oli vähem väljaulatuv
kui ta eelkäijal Australopithecus africanusel.
     Homo habilise aju maht (650 kuupsentimeetrit) oli tunduvalt suurem kui varasematel hominiididel, aju kuju oli sarnane inimese aju kujuga.
     Homo habilis oli kuni 127 sentimeetrit pikk ja kaalus umbes 45 kilogrammi.

     Paranthropus boisei elas umbes 2,4-1,3 miljonit aastat tagasi Ida-Aafrikas. Paranthropus boiseil olid laiad sarnaluud ning tugevad lõuad. Kolju oli väike ja sarnane shimpansi omaga. Tema suured, paksu emailkihiga kaetud purihambad viitavad mäletsemisele ja kõvale toidule. Mõned leitud Paranthropus boisei purihambad on kuni kahesentimeetrise läbimõõduga.

     Paranthropus robustus elas 2-1 miljon aastat tagasi Lõuna-Aafrikas. Tema kolju ja hambad olid suured ning rohmakad. Paranthropus robustuse nägu oli lame, ilma laubaosa tugevate kulmuvallideta. Teda iseloomustasid väiksed esihambad ning tugevad tagahambad suures alalõuas. Paranthropus robustuse keskmine ajumaht oli umbes 530 kuupsentimeetrit. Leiud viitavad, et Paranthropus robustus võis kasutada luust tööriistu.

     Homo erectus elas 1,8 miljonit kuni 300 000 aastat tagasi. Tema jäänuseid on leitud kogu Aafrikast ning samuti Aasiast. Homo erectusel oli tugeva kulmuvalliga madal piklik kolju. Kolju lõuaosa oli etteulatuv ning suurte purihammastega.

     Varajasel Homo erectusel oli aju maht 900, hilisemal 1100 kuupsentimeetrit. Tema skelett oli tänapäeva inimese omast rohmakam ja viitas suurele jõule. Homo erectus kasutas tuld ning keerukamaid tööriistu kui eelkäijad.

    Homo sapiens neanderthalensis elas 230 000 kuni 30 000 aastat tagasi. Tema kolju maht oli 1450 kuupsentimeetrit, seega tänapäeva inimese omast pisut suurem. Tõenäoliselt on see seotud suurema
kasvuga.
     Homo sapiens neanderthalensisel oli etteulatuva lõua ning libeja laubaga kolju. Tal oli tüse keha ja lühikesed jäsemed. Neandertallase tugevad ja rasked luud viitavad võimsatele lihastele. Neandertallased
olid osavad jahimehed. Teadaolevalt olid nad esimesed inimesed, kes matsid oma surnuid. Neandertallased elasid jaheda kliimaga aladel. Nende jäänuseid on leitud kogu Euroopast ja Lähis-Idast.

     Homo sapiens sapiens ehk mõtlev inimene ilmus umbes 120 000 aastat tagasi. Tema aju maht on umbes 1350 kuupsentimeetrit. Laup on horisontaalne, kulmuvallid nõrgad või puuduvad hoopis. Inimese
skelett on eellase omaga võrreldes õrn.

------------------------------------------------------------------------------------------------------

     Naine vaatas väikese vangi näoprofiili akna taustal. Otsmik taandus lamedalt ja sellele langesid salguti juuksed. Kukal kumerdus tublisti väljapoole ja näis muutvat pea liiga raskeks, nii et see ettepoole kaldus ja kogu keha kühmu vajutas. Juba pungitasid silmade kohal naha all paksud kulmuluud. Lai suu küündis silmatorkavamalt ettepoole kui ta lai lame nina ning tal puudus mainimisväärne lõug, oli ainult lõualuu, mis kooldus siledalt alla ja tahapoole. Oma aastate kohta oli ta väike ja ta töntsakad jalad olid rangis.
     Ta oli väga inetu poisike ja Edith Fellowes armastas teda südamest.
     Miss Fellowes ütles vaikselt: «Ma tean, et ta on neandertallane, kuid on üsnagi palju sellist, mida me neandertallastes ei hinda. Ma olen nende kohta üht-teist lugenud. Neil oli oma kultuur. Mõned inimeste suurimaist leiutustest tehti neandertallaste ajal. Näiteks loomade kodustamine, mitmesugused kivilihvimistehnikad.
    Nad matsid oma surnuid ja nendega koos ka surnule kuulunud esemeid, näidates sellega, et nad uskusid hauatagusesse ellu. See tähendab tegelikult tõsiasja, et nemad leiutasid religiooni.»

Isaac Asimov, «Inetu poisike»