Terminaatori-laadset üliinimest teadlased ilmselt luua ei kavatse, küll aga tahaks nad inimsugu ilusamaks ja tervemaks teha.

Teadlased on veendunud, et geneetiliselt on võimalik muuta inimeses kõike alates mõistusest ja tervisest kuni välimuseni. Praktikas pole keerulise ehitusega inimese geneetiline töötlemine kahjuks või õnneks seni õnnestunud, küll aga teevad geneetikud juba praegu imeasju taimede ja loomadega.

Pole enam mingi probleem valmistada tubakataimi, mis tänu lisatud jaaniussigeenile helendavad. Kloonilamba Dolly edukas ilmaletulek kahe aasta eest annab põhjust arvata, et inimestki on võimalik kloonida, aga koopia tegemine ei parandaks mingil määral inimese kvaliteeti, mis paistab olevat peamine eesmärk. Kriitikud on superinimese ideed sõimanud natslikuks ja alatuks sekkumiseks loodusesse, pooldajad aga küsivad, miks ei peaks kasutama kõiki võimalusi muuta inimest ja seega tema elu paremaks.

Targad hiired

USA teadlaste hiljutine saavutus annab lootust, et kunagi võib olla võimalik superintelligentse inimese loomine ja tarkuse "pähepanemine". Nimelt õnnestus Princetoni ülikooli teadlastel suurendada geneetiliselt hiirte taiplikkust ja mälu. Töödeldud hiired osutusid katsetel tavalistest närilistest silmnähtavalt nupukamateks.

Shveitsi teadlased lõid aga esimest korda geenimanipulatsiooniga elusolendist minikoopia. Katse õnnestus küll vaid kärbsega, aga põhimõtteliselt peaks see teadlaste hinnangul olema võimalik ka inimesega. Seega võivad mingil ajal hakata maailmas ringi jooksma päkapikud ja pöial-liisid. Baselis asuva Friedrich-Miescheri instituudi professori George Thomase ja tema Zürichi ülikooli kolleegi Ernst Hafeni loodud kärbes oli 50 protsenti tavalisest kärbsest väiksem, aga bioloogiliselt normaalsega identne.

"Teaduslik sensatsioon seisneb selles, et normaalsel ja vähendatud kärbsel on ühepalju rakke," ütles Thomas ajakirjale Nature. Geneetilisel töötlemisel aeglustati kärbse rakkude kasvamist. Rakkude kasvu aeglustumisest loodavad teadlased leida uue relva võitluseks vähiga. Enne tuleb aga kõvasti vaeva näha, sest vaid kaks protsenti geneetiliselt töödeldud minikärbestest jäi ellu. Samas õnnestus Dollygi pärast enam kui 170 ebaõnnestumist. Järgmiseks sammuks peaks olema minihiirte loomine.

Geneetiliselt imeinimesi veel ei toodeta, küll aga tegeleb moodne meditsiin mõnes mõttes inimeste ehitamisega, paremaks muutmisega. Kirurgid ja organikasvatajad ei taha muuta inimest mitte ainult tervemaks, vaid ka ilusamaks, tugevamaks ja õnnelikumaks. Biotehnoloogid ehitavad juba nii nahka kui kõhreid, arstid vormivad pulbristatud kontidest lõualuid ja kasvatavad inimrakkudest kõrvalestasid. Statistika kohaselt neelab vähemalt kümme protsenti ameeriklastest antidepressante ning on tänu sellele enda ja oma eluga väga rahul.

Sestpeale, kui arstid õppisid embrüosid pärast katseklaasis valmistamist külmutama, saab igasuguseid veidrusi teha. Nii sündis eelmisel aastal Los Angeleses poisslaps Billy, kelle kaksikvend käib juba koolis. Seitsme ja poole aasta eest tehti kaksikud katseklaasis valmis, aga üks neist pandi külma ja istutati ema sisse aastaid hiljem.

Tõu tugevdamine

Puhta inimrassi ideed seostatakse tavaliselt küll eelkõige natsidega, aga tegelikult murdis Kreeka filosoof Platon selle üle pead juba 375 aastat eKr, arvates, et parimad mehed peaksid paarituma parimate naistega ja viletsad mehepojad viletsamate naissoo esindajatega. Samas on näiteks kuningapered püüdnud oma verd puhtana hoida, aga see on geneetiliselt halvasti välja kukkunud. Näiteks Habsburgidel olid lõualuud valesti arenenud, mistõttu nad pidid peamiselt suppi ja putru sööma. Romanovid kannatasid aga hemofiilia ehk veritsustõve all. Üliinimese idee tuntuimaks propageerijaks on olnud vast Saksa filosoof Friedrich Nietzsche, kelle mõtteid tõlgendasid natsid omatahtsi, tappes ja steriliseerides rassipuhtuse nimel miljoneid inimesi.

Nii julmalt praegu ei toimita, küll aga tulevad aina sagedamini ilmale eelnevalt teatud kontrolli ja valiku läbinud inimolendid. Sedagi võib pidada inimeste aretamiseks tõu parandamise eesmärgil. Esirinnas on selles vallas spermapangad, kust naine saab valida oma lapsele ideaalse isa – kõige ilusama, targema ja tervema. Ameerika spermapankades saab valida ka potentsiaalse isa akadeemilist kraadi ja tellida kasvõi Nobeli preemia laureaadi spermat. Kunstlik viljastamine lubab emaks saada ka vanamemmel ja saada lapse ammu surnud mehelt. Esimene katseklaasilaps tuli ilmale 1978. aastal, praegu on katseklaasilapsi pool kuni kaks miljonit.

Valiku tegemist võimaldavad ka mitmed geneetilised katsed. Juba loote puhul on praegu võimalik kindlaks teha, kas tulevane laps põeb mõnda pärilikku haigust. Kunstliku viljastamise korral saab geneetilise testiga valida emakasse istutamiseks välja vaid terved embrüod. Paraku on geneetiliselt võimalik vaid diagnoosi panna, mitte aga ravida. Kui lootel leitakse mingi geenidefekt, on ainsaks lahenduseks abort.