Murdeiga ja nahk

     Murdeeas muutuvad nii poiste kui ka tüdrukute naha talitus. Mõlemad hakkavad tugevamini higistama, eriti kaenla alt. Selles eas omandab higi igale inimesele ainuomase lõhna, mis tugevama higistamise korral võib kaaslasi häiridagi. Higistaja ise ei pane oma higilõhna tähele, kuid teiste pärast peab ta sellega arvestama.

    Teine nahaga seotud veel tõsisemgi häda on vistrikud. Murdeeas tugevneb naha rasunäärmete tegevus. Poistel võib sel ajal naharasu tekkida isegi kaks kolm korda rohkem kui lapseeas. Nahapooridesse avanevad rasunäärmete viimajuhad on laienenud ja rasuga täitunud. Koos tolmu ja mustusega satuvad sinna ka mädapisikud. Need tekitavad nahapõletikke ja vistrikke. Vistrikud on tüütud ega kaunista kedagi. Sellest hoolimata ei tohi neid alailma näppida ja välja pigistada. Pigistamisega võivad need minna veel punasemaks ja suuremaks. Tagajärjeks aga võivad olla kogu eluks nahale jäävad armid. Peale selle kantakse punnide pigistamisel mädaseks saanud sõrmedega pisikuid edasi ka tervele nahale, kus siis omakorda tekivad jälle uued vistrikud.
     Vistrikulist nahka tuleb pesta hästi õrnalt lasteseebi ja sooja veega, pärast jahedama veega loputada. Katki läinud vistrike ümbrust oleks hea puhastada piiritusse kastetud vatitupsuga. Hästi mõjub näo päevitamine. Ja veel üks nõuanne, mille aluseks on tähelepanekud igapäevasest elust: võimalikult vähe söödagu komme, kooke ja muud magusat. Maiustustega liialdamine soodustab vistrike tekkimist.
     Neil, kes räägivad, et pärast murdeiga kaovad vistrikud ise ära, on muidugi õigus. Kuid pole mõtet seda aega ootama jääda. Kindlasti saab aidata ka nahaarst.

H.Jänes "Poiss ja tüdruk" Tln. 1983