Hiidpandat võib hoida kloonimine
Tiit Kändler

Dolly etteastest alates on bioloogid vaielnud ohustatud liikide kloonimise võimaluste üle

Looduses on hiidpandat alles vaid tuhatkond isendit. Suurimal asualal, Wolongi mägedes elab 70 hiidpandat ehk bambuskaru.
Asjatundjate arvates kaob see loom loodusest lähema kümne aasta jooksul. Kuivõrd bambuskaru karulistega suguluses on, pole aga teada. Üleüldse on selle, vaid Hiina keskosa mägedes elava looma bioloogiast teada üpris vähe. Siiski kalduvad viimaste aastate DNA-testid selle poole, et hiidpandad on pigem suguluses karudega ning pandad pesukarudega.

Esimene bambuskarulaps väljaspool Hiinat sündis 1980. aastal Mexico City loomaaias. Kuid üldjuhul ei õnnestu vangistuses hiidpandat paljundada. Ka poolvangistuses ei lähe kunstlik viljastamine eriti korda. Seepärast on zooloogid haaranud õlekõrrest ning üritavad kasutada kloonimistehnikat. Ajakirja New Scientist teatel kinnitati juunis, et Wolongi pandareservaadi teadlasel Chen Dayanil ja tema kaastöölistel läks korda kloonida esimene panda embrüo, kasutades täiskasvanud loomalt võetud rakke. Chen loodab, et kolme aasta jooksul suudab ta leida kunstema, et selline loode täis kasvatada ja sünnitada esimene
kloonitud hiidpanda.

Dolly etteastest alates on bioloogid vaielnud ohustatud liikide kloonimise võimaluste üle. Mõned kahtlevad selles, sest isegi suure arvukusega liikide puhul esineb kloonimisel suuri raskusi.
Siiani pole ühtki ohustatud liiki kloonitud. Kuid eelmisel aastal kloonisid Uus-Meremaa teadlased lehma Lady, kes on väga haruldase veisetõu esindaja.

Hiidpanda munarakke on väga raske saada ja nõnda kasutas Cheni meeskond selle loote kloonimiseks jaapani valge küüliku munarakku. Pole siiski teada, kas teise liigi munarakul on kestev mõju kloonile.

Kuid loote kloonimine on suhteliselt lihtne töö. Tõsiselt raske on leida sobilik võõrasema, et kloonitud loode ilmale tuua. Chen otsib ema, kes oleks piisavalt suur, et hiidpandabeebi ilmale tuua. Kaks võimalikku kandidaati on mustkaru ja huulkaru. Uuringud näitavad, et ühe liigi loodet teise liigi emakas üles kasvatada pole just lihtne. Seda enam, et uuringuteks pole palju aega. Et end ootamatuste eest kaitsta, on juba paarikümne aasta eest hakatud ohustatud liikide rakke säilitama. San Diego loomaaias hoitakse vedela lämmastiku madalal temperatuuril 400 loomaliigi ja alamliigi rakke. Kui kloonimine käima läheb, on geneetiline materjal võtta.

Hiina teadlased tegid panda embrüoklooni
AP/BNS

Hiina teadlased on klooninud hiidpanda embrüo ning loodavad, et see normaalselt areneb, kohalikud teadlased ootavad saavutusest läbimurret hävimisohus oleva liigi säilitamisel.

Riikliku Hiina Teaduste Akadeemia teadlased kasvatasid embrüo surnud emapanda rakkude istutamisega valgejänese munarakku, teatas uudisteagentuur Xinhua. Embrüot hoiti laboris kümme kuud ning nüüd üritatakse see istutada mõne emapanda emakasse, misjärel võib sündida maailma esimene kloonpanda. Hiina on varem teatanud, et loodab pandat kloonima asuda kolme kuni viie aasta jooksul. Riikliku pandakloonimisprojekti juht Chen Dauyan aga sõnas, et nüüd loodetakse toime tulla juba vähema ajaga.
Pandasid elab vabalt veel umbes 1000, ligi 100 looma on ka loomaaedades. Kaunis bambuskaru paarikümne aasta jooksul sootuks välja surra.