K u s i r o t t M å r t e n (“Tsatsiki ja mamps”) Koolis oli tore, kui Mårten viiendast b – st välja arvata. Mårten oli aastaks istuma jäänud, ta oli ebatavaliselt suurt kasvu ja ebatavaliselt õel. Ta oli kõige suurem ülbik terves koolis. Eriti ülbe oli ta Wille vastu neljandast c – st. Wille neljandast c – st oli pisike sama väike kui Tsatsiki, ent tal olid hästi suured jalad ja ta komistas alatasa, ja ta prillid püsisid vaevu koos, sest need kukkusid ühtelugu maha. Ka nutt oli Willel kerge tulema. Ta nuttis igal vahetunnil, sest Mårten kiusas teda. Kõige lõbusam oli Mårteni meelest sundida Willet r – tähega sõnu ütlema, selliseid nagu näiteks “porgand”, ennekõike aga inetuid sõnu. “Ütle: ma olen röövrott!” “Ma olen lö…lö…löövlott,” kogeles Wille, pisarad põskedel voolamas. Mårten ja tema kaaslased hirnusid naerda. “Ütle: angoora heeringas!” “Angoola eelingas.” Kui Wille vastu hakkas, tagusid poisid teda kõhtu või kiskusid juustest. Kõik lapsed koolis hoidsid end Mårtenist eemale. Isegi õpetajad näisid teda pisut pelgavat, muidu poleks teda ju omatahtsi laamendada lastud. Koolimaja taga ei lubatud lastel olla, ent sellegipoolest käisid viienda ja kuuenda klassi õpilased seal semmimas. Karin näiteks, Per Hammari vanem õde. Või mis veel hullem, salaja suitsu tõmbamas. Ühel päeval, kui Tsatsiki ja Per Hammar plaanitsesid musitavaid paarikesi piiluma hiilida, märkasid nad Mårtenit ja tema jõuku. Poisid olid Willelt tema prillid ära näpanud ja loopisid neid üksteisele. “Andke mu prillid tagasi!” tõinas Wille. “Ütle enne, et sa oled roppsuu – roobert,” kamandas Mårten ähvardavalt. “Ma olen loppsuu….” “Loppsuu! Ha – ha – ha!” naeris Mårten ja kolkis Willet kõhtu. Tsatsiki ja Per Hammar ei naernud. Niisugust mõnitamist polnud nad ennem näinud. “Lõpeta!” käskis Tsatsiki. “Kas sa aru ei saa, et tal on paha olla?” “Lõpeta ometi!” nõudis Per Hammar. “Muidu kutsume õpetaja.” Ma löön teid maha, kui kaebama lähete!” karjus Mårten, kui nad kooliõuele tagasi tormasid. Sõbrad ei teinud sellest välja. Nad jooksid otseteed korrapidaja õpetaja juurde. “Või nii, jälle ei püsi ta käed paigal,” ohkas õpetaja. “Mårtenist on ju kahju, mõistate?” Tsatsiki ei mõistnud. Temal oli Willest kahju. Siis aga helises kell tundi ja Tsatsikil jäi nägemata, kuidas õpetaja Mårteni kinni võttis. Nii ei osanud ta õieti aimatagi, kui kehvad olid tema ja Per Hammari lood.
Millised antud väited sobivad Wille, millised Mårteni kohta?
Tee ring õige vastuse ette V ja VI klassi õpilased käisid nurga taga
Tsatsiki ja Per Hammar plaanisid minna
Mårteni jõuk loopis
Tsatsiki käskis Mårtenil
Mårten lubas Tsatsikile ja Perile
Tsatsikil oli
Kuidas toimiksid Sina antud olukorras? Mis põhjusel võis õpetajal Mårtenist kahju olla? Leia viimasest lõigust sidesõnad. Need on……………………………… Millise ette nendest tavaliselt koma ei panda?………………………… Millised sõnad viimases lõigus kirjutatakse suure algustähega? Miks? ………………………………………………………………………………. |