VÕLG Omamoodi hea on linnas - jalge all on asfaltpinnas, poes on värske leib ja piim. Maal on mõnes mõttes kenam. Ehkki tädi pole enam, on ta maja alles siin.
Katus vajab paika peale, metsast võsa tungib peale, atra ootab söötis põld. Isa kähku tööle asub. Tunned, sulgi turjal lasub mingi tasumata võlg.
Vaatad ringi, mida teha. Võtad labida ja reha, kaevad üles peenramaa, poetad seemneterad mulda... Maale laisklema ei tulda, võlgu elada ei saa. |