Leidlikkus toiduotsinguil
Ahto Jõgi

     Linnud näitavad toiduotsinguil üles suurt leidlikkust ja ettevõtlikkust. Isegi sama liigi piires näeme aina uusi kohastumusi.
     Võtame näiteks kõigile hästi tuntud naerukajakad. Kuressaare linnas on nad avastanud, et väärtuslikku lisa kasinale toidulauale võib leida õuedest. Puhastatakse siin ju tihti kalu ja rappeid visatakse lihtsalt aeda kartulimaale või lahtistesse prügikastidesse. Nii patrullivad kajakad päevade viisi mõnede õuede kohal või istuvad äraootavalt katusel. Ja kui siis ilmub kusagil nähtavale suupoolist, on nad kohe kümnete kaupa jaol, viies maitsva pala kas või näpu vahelt ära. Lindude leidlikkuses uute toiduallikate otsingul on kindlasti võiud veenduda igaüks, kes on lähemalt jälginud näiteks hakkide või varblaste tegevust. Eriti nupukad on aga rasvatihased. Pange talvel aknalauale mingi paberisse mässitud pakk või sööginõu. Peagi on kohal rasvatihased, kes püüavad kõigest väest tungida kaetud toidunõu sisemusse või lõhuvad katki pakki ümbritseva paberi, et kontrollida, kas selles pole midagi söödavat.
     1930-ndail aastail tekkis Inglismaal uus komme: piimavedajad panid varahommikuti pudelid lihtsalt uste taha, et elanikke nii vara mitte tülitada. Kartong- või õhukese stanniolkorgiga suletud piimapudelite vastu hakkasid huvi tundma rasvatihased. peagi õppisid nad pudeleid avama ja sealt piima või koort jooma. Üha rohkem ja rohkem tihaseid asus piimapudelite kallale: vanad rasvatihased õppisid seda naabreilt, pojad vanematelt.
     Aegamööda levis pudelite avamise komme tihaste hulgas kogu Inglismaal. Viiekümnendate aastate lõpul hakkasid tihased pudelist piima jooma ka Taanis ja kuuekümnendatel teatati sellest ka Soomes. Vaevalt on põhjust oletatada, et niisugune tarkus õpiti aja jooksul Inglismaa tihaste käest. Õigem on arvata, et nii Taani kui ka Soome tihased tulid sellele avastusele iseseisvalt. On ju tihased üsna paiksed ja hulguvad enamasti ringi vaid pesapaiga lähemas ümbruses.

     Juuresolevad pildid rasvatihasest-piimajoojast on tehtud Kuressaares 1970 aasta talvel. Seega on meie rasvatihased niisama "intelligentsed" kui mujalgi. Proovisin mullu talvel ka Tartu rasvatihaste leidlikkust, pannes neile aknalauale purgi hapukoort. Juba mõne tunni pärast olid linnud purgi õhukese kaane purustanud ja lasksid koorel hea maitsta.

1. Uuri linnalindude käitumist ja kirjuta siia, milliseid tähelepanekuid oled teinud!
........................................................................................................................................................
.......................................................................................................................................................
.......................................................................................................................................................
.......................................................................................................................................................
.......................................................................................................................................................
.......................................................................................................................................................

Ajakirjast "Eesti Loodus", 3, 1971