Tehismaastik ja linnud

     Tehismaastik on paljudele lindudele saanud kadunud looduse aseaineks.
     Linnalindudeks on saanud kunagised kaljude elanikud tuvid. Nüüd pesitsevad kodutuvid pööningutel ja otsivad toitu tänavatelt ja prügikastide ümbert. Kivilinnade tehismaastikus on oma paiga leidnud ka piiritajad - paneelmajade karniisid ja orvad on nende pesade jaoks kaljude aseaineks.
     Ka hakid ja künnivaresed on leidnud meelepärased pesitsus- ja toitumispaigad parkide põlispuudesaludes ja linnalähedastel prügimägedel.Vanade parkide asukad on ka kodukakud, kes võivad pesitseda puuõõntes, kirikutornides või vanade majade pööningutel.
      Kui tuvide, hakkide ja künnivareste olemasoluga näime olevat harjunud, siis riiakad prügikastide ümber tuuseldavad ja kiljuvad naerukajakad sisemaa linnades ei meeldi kellelegi. Viimaste aastakümnetega on naerukajakate arvukus kõikjal tõusnud. Need hea kohanemisvõimega linnud on inimasulates avastanud enda jaoks uued toitumispaigad ja tõrjuvad kõikjalt välja teisi kajakaliike. Välismaised uuringud näitavad, et kajakad on asunud pesitsema lamedate plokkmajade katustele, mis meenutavad mõneti paljaid kaldakaljusid.
     Inimese loodud tehismaastik näib olevat meelepärane mitmetele lindudele - toonekured ja rongad on rajanud oma pesi kõrgepingemastide otsa, mis asendavad kadunud põlispuid. Telefonitraate kasutavad õrrena nii mõnedki linnud, kes kunagi ehk haralisi kuivi puulatvu eelistasid. Sügiseti kogunevad traatidele pääsukesed, seal esitavad oma laulu tsiitsitajad ja teisedki linnud. Samas on traadid nii mõnelegi linnule saanud hukatuseks - kõrgepingeliinide alt on leitud nii hukkunud kotkaid kui toonekurgi.
    
     Enamik linnades elavaid linde ei suuda aga siiski kohaneda elutute kivitänavatega. Pesitsemiseks vajatakse vaiksemat ja turvalisemat paika. Linnapargid on nagu oaasid keset elutut maastikku, kuid sealsed pesitsemisvõimalused ei sobi sugugi igale linnule. Rohelise muru ja üksikute puudega parki on küll silmale ilus vaadata, kuid laululinnud vajavad pesa rajamiseks tihedamaid põõsastikke, puuõõnsusi ja kõrgemat rohtu. Kui tahame oma parkides kuulda rohkem linnulaulu, tuleb luua juurde ka pesitsemisvõimalusi - riputada üles pesakaste asendamaks kuivade puude õõnsusi, rajada põõsastikke ja suuremaid pargialasid ning aedu, kus linnud saavad segamatult pesitseda ja liikuda.