MÜRA JA HAIGUSED

     Iidsetest aegadest peale on inimkond pidanud müra häirivaks, sedamööda aga, kuidas teadus ja tehnika areneb, on tulnud veenduda, et müra on ka haigusetekitaja.
     Kuulmisele mõjub kahjulikult juba 85 dB-ne müra, mis on veidi väiksem kui liiklusmüra tipptundidel.
     Tugev müra võib aastatega inimese peaaegu täielikult kurdistada.

     On kindlaks tehtud, et tugev müra, ehk mürareostus põhjustab vererõhu tõusu ja veresoonte ahenemist. Äkilise tugeva müra toimel tõmbuvad veresooned kokku ja jäävad kokkutõmbunuks kogu müra kestuse ajaks, mõnikord kauemakski. Veresoonte kokkutõmbudes väheneb vere juurdevool elunditesse, halveneb ka akustikanärvi vere- ja hapnikuvarustus ning tema talitlus häirub.
     Siit järeldub, et südame- ja veresoonkonna puudulikkuse all kannatavad inimesed on mürast tekitatud haigustele vastuvõtlikumad kui teised.

     Müra võib esile kutsuda südametegevuse nõrgenemist ja arütmiat.

     Samuti on kindlaks tehtud, et industriaalühiskondade inimkeskonna tavalised helitasemed rikuvad kolesteriini ainevahetust organismis ja tekivad ateroskleroos, sapikivitõbi jt. haigused.

     Samuti paiskub müra toimel neerupealistest verre rohkem adrenaliini, hormooni, mis ahendab veresooni, kutsub esile vererõhu tõusu ja suurendab vere suhkrusisaldust. Kui vere adrenaliinisisaldus on pidevalt suur, tekib inimesel stress.

     Kindlasti võib osa suurlinnaeluga seotud närvipingest kirjutada uneajal mõjunud ärritajate, näiteks sõidu- ja veoautode, sireenide ning reaktiivlennukite müra jms. arvele. On avaldatud koguni arvamust, et suurlinnadele nii tüüpiline vägivald on teatud määral põhjustatud müra poolt esile kutsutud ärritusseisundist.

     Tänapäeva arstid on seisukohal, et psüühiliselt võib mürada pikapeale harjuda, füsioloogilised kahjustused tekivad aga sellest hoolimata.

     Elutingimused suurlinnades, kus müra on ainult üks tervist kahjustavaid tegureid, on nii palju halvenenud, et inimesed hakkavad neist põgenema. Roheluse, vaikuse ja üksilduse otsinguil on näiteks New Yorgist lahkunud juba üle miljoni inimese. new Yorgi elanikel on palju järgijaid. Eelistatakse kohaneda ebamugava pendeldamisega linnalähiliinide sõidukeis, kaotada tunde rongide ja bussidega edasi-tagasi sõites, et ainult ei peaks elama suurlinnas. Aga ka niisugune põgenemine tõotab peagi oma soodsa mõju kaotada. Metropolid paisuvad silmnähtavalt, eeslinnad laienevad, neelates endasse kõigepealt külad ja seejärel lähedal asuvad linnadki. On sündimas hiidlinnastud.

G.Repossi "Elu ja surma küsimus" Tln., "Valgus" 1984