Mürgivabrik auto

     Kogu maailma jätkuv motoriseerumine lisab atmosfääri uusi ja uusi mürgikoguseid.
     Auto vastutab õhkkonna saastamise eest rohkem kui 80 % ulatuses: tema põhjustab iseloomulikku musta sudu ja tekitab tohutu palju süsinikdioksiidi.
     Mootorsõidukid paiskavad iga päev õhku miljoneid tonne süsinikdioksiidi, süsivesinikke, lämmastikoksiidi ja tonnide kaupa pliiühendeid.
    Suurlinnades, nagu Los Angeles paiskavad autod iga päev õhku miljoneid tonne süsinikdioksiidi. Kui pilved on madalal ja sudu püsib linna kohal, antakse raadio kaudu edasi hoiatus, ning kõigis koolides jäetakse võimlemistunnid ära. Iga Los Angelese elanik hingab päevas sisse 20 korda rohkem pliid, kui need, kes elavad maal. Seepärast põgenevadki paljud inimesed linnadest.
     Et mootorsõidukid vähem õhku saastaksid, tuleb autodel kasutada filtreid heitgaaside püüdmiseks, samuti tuleb püüda vältida lekkeid autode õlisüsteemist.

Mürgitatud atmosfäär

     Õhkkonna saastumine ähvardab sõna otseses mõttes kõiki maakera piirkondi.Ka need piirkonnad, mis asuvad kaugel suurlinnadest, tööstusettevõtetest ja maanteedest ei saa jääda nende probleemide suhtes ükskõikseks. Mürkidele, mis saastavad suurlinnade ja nende lähiümbruse õhku, ei tähenda looduslikud ega poliitilised piirid midagi, nad levivad ka teistele maadele ja meredele.
     Peale selle, et mürgid põhjustavad ülemiste hingamisteede häireid ja haigusi, kutsuvad nad esile ka pöördumatuid muutusi kliimas, mis kujundab elukeskkonda meie planeedil.

Muutub ka kliima

     Tööstusettevõtete suits, autode heitgaasid ja moodsate reaktiivlennukite suitsujoad rikuvad ökoloogilist tasakaalu kõige enam. Süsihappegaasi, süsinikku sisaldavate kütteainete põlemisprodukti sisaldus viimaste aastate jooksul on järjest suurenenud. Atmosfääris leiduv süsihappegaas takistab soojusvahetust - liigset soojenemist päeval ning jahtumist öösel. Kui süsihappegaasi hulk atmosfääris peaks tõusma, siis põhjustaks see ka Maa temperatuuri tõusu. Fossiilseid kütteaineid põletades paiskab inimene atmosfääri tohutul hulgal süsihappegaasi. CO2 moodustab maa kohal soojust hoidva kupli. Seda nähtust nimetavad teadlased kasvuhooneefektiks. Nii ähvardab meie planeeti oht muutuda kolossaalseks kasvuhooneks, kus temperatuur aina tõuseb.
     Teised teadlased on vastupidisel seisukohal: tolmu tõttu, mida atmosfääri üha enam hõljuma jääb, võib meie planeet pikkamööda jahtuda. Vastupidiselt süsihappegaasile takistab tolm meie peamise soojus- ja energiaallika - Päikese - kiirguse jõudmist Maale. Tähelepanu väärib ka tolmu omadus kutsuda esile pilvede moodustumist ja vihma.
     Kliimat võib muuta ka õhku paisatud veeaur, mis satub õhku tööstuse jahutusseadmetest.
     Õhku saastavad ka õhusõidukid. Tavaline neljamootoriline reaktiivlennuk jätab enda taha niisama palju mürgiseid gaase kui 10 000 sõiduautot. Lennukid tõusevad õhku, tiirlevad maandumisteed otsides lennuväljade kohal. Mootorid möirgavad, majad vappuvad ning miljoneid tonne saasteaineid paisatakse atmosfääri. Moodsate reaktiivlennukite heitgaasid ja aerosoolid avaldavad ilmastikule otsest mõju: paiskavad ju lennukid atmosfääri suures koguses süsihappegaasi, veeauru ja mitmeid keemilisi ühendeid.

G.Repossi "Elu ja surma küsimus"  Tln. "Valgus" 1984