Park - looduskeskkond linnas
Õppekäik

Mõeldud 6. kl. õpilastele teema Linnastumine käsitlemisel.
Eesmärk: Koguda andmeid, otsustamaks küsimust, millisel määral suudab park asendada looduskeskkonda linnas.
Kestus 2 tundi, soovitav läbi viia koolile kõige lähemal asuvas pargis.
Tegevus toimub 3-s rühmas, suurusega 10-12 inimest
Vajalikud vahendid:

igal rühmal -  ruuduline vihik, pliiats, käekell,
taimerühmal - taskunuga, papist ruut 20x20 cm, 3 paberkotti, taimemääraja, puude- ja põõsaste määraja, samblike määraja
loomarühmal - binokkel, linnumääraja, putukate määraja,
inimmõju rühmal - mõõdulint, 3 kilekotti, kummikindaid

1. Klass jagatakse 3. rühmaks: taimerühm (A), loomarühm (B) ja inimmõjusid uuriv rühm (C).

1.Pargi plaan
Kõigi rühmade esimene ülesanne on koostada pargi plaan (sh. pargiga piirnevad tänavad, kõnniteed pargis).Aega on 30 min.

2. Vaatluspaigad
Üheskoos otsutatakse, millised on kolm peamist vaatluspaika pargis:
a) pargi tänavatega piirnevad servaalad
b) tähtsamad jalutusteed pargis
c) vähese häiritavusega kohas pargis (võimaluse korral jalutusteedeta paigad)
A. Pargi taimestiku uurimine B. Pargi loomastiku uurimine C. Inimmõjud pargis
3. liigiline koosseis
Pargitaimestiku liigilise koosseisu  määramine:
a) pargi tänavatega piirn. servades
b) jalutusteede ääres
c) vähese häiritavusega kohas pargis		 3. elusolendite hulk
Vaadelda 30. min. jooksul, milliseid loomaliike võib näha tegutsemas pargi erin. osades:
a) pargi tänavatega piirn. servades
b) jalutusteede ääres
c) vähese häiritavusega kohas pargis		 3. liiklustihedus
Loendada, mitu autot möödub pargiga piirnevatelt tänavatelt 30 min jooksul. Milline on raskeveokite ja kergsõidukite suhe?
4.Võrrelda pargitaimestiku liigilist mitmekesisust (puud, põõsad, alustaimestik) neis kolmes paigas.
Kui palju leitud liikidest on
a) puud
b) põõsad
c) rohttaimed		 4. Millisesse loomarühma kuuluvaid elusolendeid märkasite vaadeldavates paikades kõige enam?
(On teie vaatlus objektiivne, kas nägite kõiki olendeid?)		 4. Võrrelda pargiga piirnevaid tänavaid autoliikluse seisukohalt.
Kas tänaval on liiklus
a) väga tihe
(mitu autot võiks see olla minutis?)
b) tihe 
c) hõre
5. puude tervis
Hinnata kolmes eelpoolnimetatud kohas, kui palju on elujõulisi puid ja kui paljudel puudel esineb ärakuivamise tunnuseid.
Lugeda igas paigas ära 20( arvu võib varieerida) puud ja vaadelda tervete/haigete puude osakaalu.		 5. elupaikade hulk
Hinnata kolme vaadeldavat paika selle järgi, kas seal leidub elusolenditele piisavalt elupaiku.
a) pesitsuspaiku
b) toitumispaiku		 5.pargiteed
Jälgida, kui palju jalakäijaid/jalgrattureid/
koeri(kasse) liigub erin. pargiteedel 30 min jooksul.
6.samblikud
Mõõta kolmes paigas puudel samblikuruudu abil samblike hulka (samblikega kaetud tüveosa %) puutüvel.

Koguda igast paigast leitud liigid paberkottidesse määramiseks.

Hinnata samblike hulga järgi õhusaaste taset pargi 3-s erin. piirkonnas
a) pargi tänavatega piirn. servades
b) jalutusteede ääres
c) vähese häiritavusega kohas pargis

 6. inimtaluvus
Jälgida 30 min jooksul loomade käitumist ja reageerimist inimestele ja koertele/kassidele

Vaadelda, kas loomad:
a) tulevad inimese lähedale
b) ei hooli inimese juuresolekust
c) inimese lähenemisel eemalduvad

Hinnata, millised loomaliigid taluvad inimese tegevust ja millised mitte.

 6. prügireostus
Koguda kolmest uuritavast piirkonnast
a) pargi tänavatega piirn. servades
b) jalutusteede ääres
c) vähese häiritavusega kohas pargis 1m x1m katselapilt prügi kolme kilekotti (kummikindad!)
Võrrelda leitud prügi hulka-kaalu.

Lugeda ära prügikastid pargi 3 piirk.
Hinnata, kas prügikastid on paigutatud otstarbekalt ja kas neid on piisavalt.
7.Andmete analüüs
Andmete kogumisele järgneb kogutud andmete analüüs ja arutelu klassis.
A) Millised taimeliigid kasvavad pargi tänavatega piirnevates servades?
Kas liiklustihedusel ja samblike hulgal puudel on seost?
Kas liiklustihedusel ja haigete puude osakaalul on omavahel seost?
Kui palju loomaliike asustab pargi tänavatega piirnevaid servaalasid ja kas seal leidub (Kus, millised) neile elupaiku?

B) Millised taimeliigid kasvavad pargi jalutusteede ääres?
Kas jalutajate hulga ja reostuse astme vahel leidub seoseid?
Kas ja kuidas mõjutab jalutajate hulk taimestikku (haigete puude hulk, samblike hulk puudel, taimestiku liigiline koosseis, tallatuse aste)?
Kas prügi hulk võib mõjutada taimestikku-loomastikku ja kuidas?
Milliseid elupaiku leidub loomadel jalutusteede ääres ja kuidas mõjutab jalutajate/ koerte olemasolu seal loomade toitumis-ja pesitsemistingimusi?

C) Millised taimeliigid kasvavad vähese häiritavusega kohas pargis?
Millised on toitumis- ja pesitsemistingimused selles pargi osas?
Millised loomaliigid asustavad seda pargi osa?
Kas ja miks on keskkond pargi selles osas puhtam?
(haigete puude hulk, samblike hulk puudel, liikide hulga suurenemine, prügi hulga muutus?)

Järeldused: Millised on sinu ettepanekud pargi kujundamisel, et park suudaks võimalikult hästi täita linnalise looduskeskkonna rolli?
a) taimestiku planeerimine
b) teede planeerimine pargis ja selle ümbruses
c) prügi koristamine
d) koduloomade koerad/kassid jalutamine pargis