Müra
Maimu Pipar

     Müra on varjatud vaenlane. Talle ei saa esitada otseseid süüdistusi. Nii vee kui ka õhu saastamise astet saab mõõta. Heli on lihtsalt liikumine, võnkumine. Müra tugevus, intensiivsus on küll mõõdetav, kuid nõrgema müra uurimine jääb siiski rohkem psühholoogia kui keemia või füüsika valdkonda.
    
     Mõnikord näib, et meie reageerimine mürale sõltub sugupõlvedevahelisest erinevusest. Teatakse juhtumeid, mil linnainimesed on pagenud maalt linnulaulust hullununa. Täielik, absoluutne vaikus on aga veelgi hukatuslikum. Aistingute kaotus viib emotsionaalse ebastabiilsuseni või isegi psühhoosini.
     Membaanide suguharu Sudaanis elavat peaaegu täieliku vaikuse piiril. Metsloomade alatine jälitamine on muutnud nende kõrva nii tundlikuks, et nad vajavad vaikust mitte üksnes jahil olles. Sündimisest peale harjutatakse lapsi vaikusega. Kaitsev instinkt hoiab neid müra eest. Kuidas küll mõjuksid lennupaugud mebaanile?
     Müra suurenemise ja leviku tõttu igapäevases elus on teadlased püüdnud määratleda selle mõju inimestele.Vaatluse alla on võetud kõige erinevamad kohad.
     Praegu eristatakse peamiselt kahesuguseid kutsehaiguslikke kuulmishäireid: intensiivse müra toimel teatud aja jooksul tekkinud krooniline nürikuulmus ja tugeva heli tekitatud äge kõrvakahjustus. Kutsetööst tingitud kuulmishäired on sotsiaalsest seisukohast väga olulised, sest nad on õige laialt levinud ning tulenevad enamasti teadmatusest ja hooletusest. Tugevas müras töötavad inimesed kannatavad sageli südame- ja vereringehäirete, sisesekretsiooninäärmete, hingamiselundite ja närvisüsteemi kahjustuste all.
     Oli aeg, kus müra seostati ainult teatud kindla keskkonna - vabrikuga. Tänapäeval ahistab ta meid juba kõikjal. Haripunkti saavutab müra aga, nagu sotsioloogid seda nimetavad, patopolises, s.o. haiges, surevas linnas. Möirgavad mootorsõidukid, kolisevad prüginõud - kõik see annab panuse linna haigusele.
     Pole jõudusid, mis paneksid tööstust otsima võimalusi masinamüra summutamiseks. Ka mootorrattad ja autod toovad igapäevasesse ellu niisama palju müra kui popmuusika.
     Ülehelikiirusega sõjalennukite kannul käib häving. Lennupaugud on kahjustanud rahvusparke ja loodus- ning kultuurimälestisi, eriti kivimoodustisi. Linnades on paukude mõju tugevam, sest ta kajab seintelt tagasi. Kuidas see kõik mõjub elusolenditele?
     Vali müra põhjustab hädasid, mida ei oska ettegi arvata. Veresooned tõmbuvad kokku, nahk muutub kahvatuks, lihased on pingul ning adrenaliin paiskub vereringesse. Seetõttu suureneb pinge ning närvilisus. Müra kutsub sageli inimestel esile emotsionaalse vastuseisu ning muudab ta kergesti ärrituvaks ning rahutuks.
     Harva lahendab küsimuse kolimine äärelinna. Viimaste aastate jooksul on müra kodus rohkem kui kahekordistunud. Nõudepesumasinate, televiisorite, õhu konditsioneeride ja muude elektri jõul töötavate masinate hääled ulatuvad õhukeste vaheseintega korterites kõikidesse ruumidesse.
     Et tehnika areng on tekitanud tänapäeva ühiskonnas müraprobleemi, siis on tarvis leida ka lahendus.

Ajakirjast "Eesti Loodus" 1970, nr.12