Mürareostus

     Mürareostus suurlinnades kasvab pidevalt. Mõõtmised näitavad, et see kahekordistub ligikaudu iga kümne aastaga. Müra uskoumatult kiires kasvutempos on süüdi inimene ise.
     Veo- ja sõiduautode, mootorrataste, mootorrollerite, telerite, raadiote ja elektrikodumasinate arv suureneb järjest. Üha rohkem tekib ehitusplatse, tehakse teetöid, neist lahutamatu suruõhuhaamer oma õhku rebestava tärinaga ründab meie trumminahku ning närvisüsteemi.
     Suureneb terasesulatusahjude ja suurte tööstuskeskuste arv. Järjest rohkem inimesi jätab maha vaikse maaelu ning asub elama linnadesse.
     Nüüdisajal ei saa ükski suurlinn läbi lennujaamata; see on sama vajalik kui haiglad ja koolidki. Ja nii elavad ning töötavad miljonid inimesed lennujaamade naabruses, vibreerivates ja värisevates majades.
     Äsja startinud madalalt lendava reaktiivlennuki tekitatud müra ületab poolteist korda Niagara joa müra, mis on 90 detsibelli.
     Detsibell on müra mõõtühik, mis võrdub vähima helitugevuse muutusega, mida eristab inimkõrv. Helitugevust, mida inimkõrv pole enam suuteline tajuma nimetatakse nulldetsibelliks.
     Esitame järgnevalt mõnede inimese igapäevaelust tuntud mürade taseme:

10 dB - tuule sahin metsapuudes
70 dB - keskmise tihedusega liiklus
90 dB - suurlinnaliiklus tipptunnil
90-130 dB - elektrikitarr
140 dB - äsja startinud reisilennuk mõnekümne meetri kõrgusel

     Kui atmosfääris leiab aset termiline inversioon ( kõrgemal on soojem õhk kui madalamal), painduvad ka ülemistesse õhukihtidesse sattunud helilained maapinnale tagasi. Sel juhul ehmatab startiva reaktiivlennuki 130 dB-ni ulatuv müra kogu ümbruskonda. Müra suurendavad veelgi mõned eriti mürarikkad vananenud lennukimargid.
     Õhuhiiglaste tekitatud mürareostuse kahjustuste vältimiseks tuleb lennujaamad ehitada sobivatesse kohtadesse ja neid linnaehituse hilisemas käigus tingimata arvestada. See on ülesanne linnaplaneerijaile ja -ehitajaile.
     Veel suuremat muret võib aga tulevikus hakata tekitama see, kui rahvusvahelistel lennuliinidel alustavad regulaarset liiklust ülehelikiirusega lennukid. Viimaste liikumisel tekivad keskkonnas omalaadsed nähtused, tihendushüpped ja lööklained. Tulemuseks on plahvatusesarnane müra, mis käib lennukiga kaasas kogu lennu jooksul.
     Seesuguse uue müraga ei saa mitte keegi leppida.

G.Repossi "Elu ja surma küsimus" Tln."Valgus" 1984