Majaseentest
E.Parmasto

     Ainete ringkäik looduses on loomulik ja paratamatu protsess, mis võimaldab elu säilimist ja arenemist maakeral. Selle protsessi üheks osaks on ka puidu - kändude, surnud juurte, kuivanud tüvede mädanemine, nende muutumine taas mullaks, süsihappegaasiks ja teisteks lihtsamateks ühenditeks. Need laguproduktid omastatakse elusorganismide poolt ja lähevad nõnda uuesti ainete ringkäiku.
     Looduses nii vajalik protsess muutub tülikaks inimese majandusliku tegevuse sfääris. Igal aastal kaotatakse miljoneid ruutmeetreid puitu, mis mädaneb metsas; igal aastatl vahetatakse maailmas ligi kümnendik raudteeliipreist, sest need on mädanenud. Kõige tuntavam on see protsess aga hoonete lagunemise näol majaseente tagajärjel. Põhjustavad ju meil majade kapitaalremondi vajadust peaaegu eranditult just majaseente kahjustused. Kuid vaatamata sellele ei tunta veel küllaldaselt majaseeni ja nende ohtlikkust. Tahtmatult meenub arvamus: majaseeni meie majades ei olevat, küll aga kõdunevat siin-seal põrandad ja seinad niisama, vanaduse ja niiskuse tõttu.
     Puit ei mädane ega pehastu teisiti kui ainult seente (hoonetes nimetatakse neid majaseenteks) toimel. Bakterite osa selles on väga väike, iseenesest aga puit ei hävine, lihtsalt vanadusest puit ei pehastu.
     Puidu mädanemine algab märkamatult. Linnade õhus leidub alati mõne kuni mõneteistkümne mikrini suuruseid majaseente eoseid, mida õhuliikumine nende väiksuse tõttu edasi kannab. Sobivasse keskkonda sattununa hakkab eos idanema: tekib mikroskoopiline seeneniit, mis kasvades ja hargnedes puidus edasi tungib - tõenäoliselt kuni 1 cm või rohkemgi päevas.
     Seeneniitidest eritub ensüüme, mis lagundavad puidule mehaanilist tugevust andvaid rakukesti. Tavalisemad majaseened kasutavad peamiselt puidus leiduvat tselluloosi. Rakukestadesse tekivad augud, millest tungivad läbi edasikasvavad seenniidid. Rakukestad lagunevad, puit muutub järjest hapramaks ja sageli pruunikamaks. Lõpuks laguneb puit tumepruunideks kuubikuteks, mis sõrmede vahel pigistades pulbriks muutuvad. Puit kaotab oma mehaanilise vastupidavuse: põrand või lagi langeb sisse, sein variseb, tekivad ohtlikud avariid.
     Majaseente eoste idanemiseks ja puidu nakatamiseks on vaja suhteliselt palju niiskust. tavalist nn. õhkkuiva puitu majaseened nakatada ei suuda. Puidu niiskusesisaldus peab olema 25-70 %. Oluline on ka suur õhuniiskus.Oma edasises arengus kindlustab seen ennast veega juba ise.
     Kuidas tekivad sellised tingimused meie hoonetes?Enamasti on süüdlaseks kas ehitusvead või läbijooksev katus ja keldrisse nõrguv vesi. Samuti võivad süüdi olla korrastamata vihmaveetorud ja lekkivad torustikud.
     Kõige levinum ja ohtlikum majaseen on majavamm. Küllaltki paljudes hoonetes leidub ka majakoorikut ja majanäätsa.

Ajakirjast "Eesti Loodus" 1960, mai