JÄÄTMED

     Sedamööda, kuidas suureneb jõukus ja tõuseb elatustase, kuhjub igas nüüdisaegses suurlinnas päev-päevalt rohkem tahkeid jäätmeid, millest piisaks isegi Hiina müüri ehitamiseks.
     Iga linlane teiktab päevas umbes 3 kg heitmeid, mida on peaaegu kaks korda rohkem kui viiskümmend aastat tagasi. Visatakse ära konservipurke, karpe, klaas- ja plastmasspudeleid, kartongi, purunenud tarbeesemeid, roiskunud toitu, vanu autokumme ning isegi autosid.

     Prahiuputusega võideldakse päev päeva kõrval igas suurlinnas: prügi tuleb kokku koguda, ära vedada, maha panna ja kuhugi ära mahutada. Prügiga täidetakse tiike ja soid, püstitatakse kunstlikke mägesid, täidetakse mägedevahelisi orge. Ikka jälle tuleb otsida uusi ja kaugemaid kohti prügi mahapanekuks.
     Et heitmetega pole võimalik katta järjest uusi maastikke, siis on tekkinud vajadus vahetada praegune lühinägelik prügi avaladestamine välja mõne uue, parema jäätmetest vabanemise mooduse vastu, vältimaks õhu ja maapinna saastamist ning kaitsmaks inimese tervist.

     Prügiga pole praegusajal lihtne toime tulla. Metallkarbid ja konservipurgid säilivad isegi mahamaetult aastaid. Klaaspudelitele ei tähenda tuli midagi. Hulk esemeid on tekkinud hävimatust plastmassist, mõned eriplastmassidest mahutid aga eritavad ümbrusesse kloraate, mis ajavad prügipõletusahjud rooste.
     Nakkust kandvad bakterid vohavad roiskunud toidus ja levivad prügimägedel elutsevate putukate, usside ja näriliste abil kõikjale. Läbi prügimägede nõrguv vesi saastab jõgesid ja ka vihm aitab bakteritel maasse imbuda, kust nad põhjavette satuvad.
     Prügi põletamine on kurjast, sest siis muutuvad tahked jäätmed gaasilisteks, mis õhu hingamiseks veelgi vähem sobivaks teeb. Prügi põletamisel tekkiv suits tuleks juhtida läbi puhastusseadmete, et eemaldada sellest gaase ja tahma. Seejärel lastakse kahjutu suits atmosfääri.

     Kahjuks vabanetakse prügist uut moodi praegu väga vähestes linnades. Uute meetodite kohaselt tuleks pressitud ja peenestatud prügi tasaseks rullida, seejärel puhta pinnasekihiga katta ja pärast veel kord kõik üle pressida. Nii saab vähendada prügi mahtu, ära hoida ebameeldivate lõhnade levikut ja takistada näriliste ning putukate paljunemist. Sel viisil töödeldud prügi mahapaneku kohti saab pärast uuesti haljastada.
     Suur abi on ka prügi sorteerimisest ja korduvkasutamisest. Kõigepealt eraldatakse kasutuskõlblikud jäätmed kasutamiskõlbmatutest ning sorteeritakse välja metallid ja klaasesemed, mida saab samuti taaskasutada. Kasutamiskõlbmatud jäätmed põletatakse.

G.Repossi "Elu ja surma küsimus"  Tln., "Valgus", 1984