VIHMA TIBUTAB
E. Sepp

Vihma tibutab. Meelehärm

täna sus kobrutab justkui pärm.

Raskekujulist üksindust põed.

Puuduvad koolivennad ja -õed.

Nüüd saaks abi vaid millestki heast.

Otsid riiulist, sõprade seast.

Üks neist, turjal paks tolmukord,

alustab: "Elanud-olnud kord..."

Otsekohe kaob üksindusvaev.

Toast saab kohutav kaaperlaev,

millega uljana künnad merd.

lajatab laske ja voolab verd.

Vaevled orjuses, kaelas ling,

imekombel sealt pääsed ning

toast end leiad taas vastu ööd.

Raamatu vaikides kinni lööd.