Raamatukogu
Mihkel Talvi

Maja kus pole raamatuid,
sarnaneb kehaga, mida ei elust hing.

- Cicero

Raamat on maja hing. Raamatud elustavad maja ja kodu.

- Raamatu ja raamatukogu ajaloost

Raamatukogu tekkis seal, kus kirigi - Mesopotaamias (Sumeris). On leitud raamatukogu, mille vanuseks on viis ja pool tuhat aastat. Vanemad raamatud olid savitahvlitel, nad sisaldasid oma maa ajalugu, luuletusi, joonistusi jne. Ma ei osanud arvatagi, et raamatukogu nii vana on.
     Egiptuses, Roomas ja Kreekas kirjutati papüürusele. Raamatut meie mõistes ei saanud sellest teha ja seetõttu keerati papüüruseraamatud rulli.
     Kui võeti kasutusele paber, muutusid raamatud kättesaadavamaks, eriti pärast seda, kui J. Gutenberg 15. sajandil hakkas raamatuid trükkima. Minu meelest oleks saanud ka papüürusest raamatuid teha.
     Raamatukogud Eestis tekkisid 13. sajandil, asusid kirikute ja kloostrite juures ning koosnesid saksakeelsetest raamatutest. Suurim neist oli Dominiiklaste kloostri juurde asutatud raamatukogu. 1552. aastal asutati Oleviste kiriku juurde raele kuuluv raamatukogu, mis oli esimeseks avalikuks linna raamatukoguks Eestis. Hiljem loodi raamatukogud ka koolide ja seltside juurde. 1825. aastal avati Tallinna raekojas Eestimaa Üleüldine Avalik Raamatukogu. Minule on üllatav see, et Eesti raamatu arenguga nii väikese vahemaaga kõrgkultuuridest kaasas käis.
     1919. aastal läbi viidud loenduse andmetel oli Eesti Vabariigi algusaastatel Eestis umbes 180 raamatukogu. Esimese Eesti Vabariigi lõpuaastail oli meil juba üle 700 raamatukogu. Minu meelest on see päris suur hulk väikese Eesti kohta.

- Tartu Ülikooli Raamatukogust

Tooksin mõned näited Eesti vanima ja ühe suurema raamatukogu kohta. 1632.a. asutas Rootsi kuningas Gustav II Adolf Tartus ülikooli, mis tegutses 1632-1656 Academia Gustaviana ja 1690-1710 Academia Gustavo-Carolina nime all. Ülikooli juurde kuulus ka u. 3300-köiteline raamatukogu, mis pärast ülikooli tegevuse katkemist 1710. a. evakueeriti Rootsi, kus selle põhiosa 1717. a. ühendati Stockholmi Kuningliku Raamatukoguga. Mina ei teadnud, et Tartu Ülikool ka teiste nimede all tegutses.

Tartu Ülikooli Raamatukogu peab oma sünniaastaks siiski 1802. aastat, mil Tartus taasavati ülikool. Ülikooli esimese allasutusena alustas juuni algul tegevust raamatukogu u. 4000 trükisest koosneva koguga.

Tartu Ülikooli Raamatukogu komplekteeriti algusest peale kindlate põhimõtete järgi: raamatuid hinnati nende teadusliku väärtuse järgi, osteti ainult õppe- ja teadustööks vajalikku kõikidel ülikoolis õpitavatel aladel, perioodika hankimisel püüti vältida lünki, uudisteoste kõrval muretseti ka vanemaid raamatuid antikvariaatidest. Minu meelest on need õiged põhimõtted, siis ei teki üleliigseid teoseid (koomiksid, tavalised ajakirjad jne.)

Raamatukogu praegune hoone avati lugejatele 22. veebr. 1982.a. , selle hoidlates on ruumi 5,6 milj. trükisele, lugemissaalides on kohti 1097. Lisaks õppe-, teatme- ja erialalugemissaalidele on majas ka muusika- ja keeleõppekeskus, raamatumuuseum, individuaaltööruumid. Konverentsikeskus pakub konverentsiteenust. Raamatukogul on viis filiaali, mis asuvad ülikooli õppehoonetes (biomeedikumi, füüsika-, keemia- ja majandusraamatukogu), humanitaarraamatukogu koos ülikooli arhiiviga on omaette hoones. Minu meelest on see hea, et raamatukogul on filiaale mis asuvad õppehoonetes. Minu meelest on Tartu Ülikooli Raamatukogu väga ära teeninud Eesti vanima raamatukogu tiitlli. Ma olen ise ka seal raamatukogus käinud.

- Taritu (Koimla) raamatukogust

Taritu raamatukogul nagu heal lapsel on kaks nime – teda kutsutakse nii Taritu kui Koimla raamatukogu. Koimla raamatukogu asutas 1923. aastal kohalik kooliõpetaja Aleksander Prei ja raamatukogu asus Koimla koolimajas. Kui 1927. aastal sai valmis Taritu kool, siis kolis raamatukogu sinna, aga juba mõned aastad hiljem – 1930, kui Ärataja selts sai valmis Taritu rahvamaja, leidis seal ruumid ka raamatukogu. Siiski tuli raamatukogul veel üks kord kolida, sest 1939. aastast kuni sõja lõpuni olid rahvamajas korteris punaarmee kahurväelased. Koos lahkuvate sõduritega said vabaks ka ruumid ning raamatukogu kolis tuldud teed tagasi. Ma ei osanud arvatagi, et Taritu raamatukogul on nii kirev ajalugu.

Raamatukoguhoidja ametit on selle aja jooksul pidanud mitmed inimesed, kõige kauem Õie Põld –1954–1985. Urve Vakker tuli tööle 1986. aastal.
Praegu on Taritu raamatukogul 6000 raamatut. Seal on minu meelest külaraamatukogu kohta päris palju raamatuid.

- Minu koduraamatukogu

Minu kodu raamatukogu koosneb põhiliselt teadusraamatutest, minu riiul koosneb ainult juturaamatutest ja seal on ka mõni teaberaamat. Minu koduraamatukogus on umbes1000 raamatut. Ja väga suurt osa raamatutest pole ma lugenud. Minu meelest on minu koduraamatukogu keskmise suurusega (koduraamatukogu kohta).

- Saaremaa külaraamatukogudest ja Saaremaa keskraamatukogust

Saaremaa keskraamatukogu lugejate arv oli 2000. aastal 6847, neist lapsi 2558. Avariiulitelt on võimalik ise valida ja koju laenutada ligi 90 000 trükise hulgast. Laenutuste arv kokku oli 163 706, külastuste arv 97 702.
2000. aasta lõpuks oli keskraamatukogu ja 30 külaraamatukogu fondides arvel 354 688 raamatut, ajakirja, plaati ja muud trükist, mis tunamullusega võrreldes kõneleb 1,3%-lisest kasvust. Minu meelest see väga tore.

Maakonna raamatukogudele osteti möödunud aastal kirjandust 1 721 600 krooni eest. 17 % sellest summast langeb ajakirjanduse tellimisele. Põhilisteks rahastajateks olid kultuuriministeerium (905 000 krooni) ja kohalikud omavalitsused (602 948 krooni). See on minu meelest päris keskmine summa Saaremaa raamatukogudele.
Raamatukogudest käis raamatuid laenutamas 15 993 inimest. Üldisest lugejate arvust moodustavad maakonnas lapsed 37 %. Laenutati 451 259 raamatut, mis on 2,5 % tunamullusest vähem ja see oli seotud laenutuste arvestuse metoodika muutumisega, sest kohapeal kasutatud raamatut enam laenutusega kirja ei pandud. Minu meelest on see päris suur lugejate arv.

Suurimaks külaraamatukoguks on Orissaare oma 28 799 - eksemplarise fondi, 1330 lugeja ja 30 568 laenutusega. Üks väiksemaid on Võhma, kus vastavad näitajad on 3578, 86 ja 2280.Pidevalt täiendatakse raamatukogude katalooge kui lugejate esimesi abimehi kirjanduse valikul. Keskkogus on elektroonilisse kataloogi sisestatud 54% raamatukogu fondist. Elektroonilises koduloo andmebaasis on olemas kirjed ajalehest Meie Maa aastatest 1989 - 2000 ja ajalehest Oma Saar aastaist 1991 - 1997.

Popim paik keskkogus on arvutisaal, mille kasutajatelt nõutakse eelnevat registreerimist ja kus soovijate kasutuses on viis arvutit. Maakonna raamatukogudes registreeriti ligi 10 000 päringut, mis tegelikkuses võib tunduvalt suurem olla, sest neid kõiki lihtsalt ei jõuta kirja panna. Neist oli 77 % teemapäringud ja 11 % faktipäringud. Minu meelest võiks seal rohkem arvuteid olla.

Aasta jooksul toimus maakonna raamatukogudes hulgaliselt laiemale lugejaskonnale korraldatud üritusi alates raamatunäitustest ja lõpetades luule - ja kirjandusõhtutega.

Kui keskkogu korraldas Saaremaa kirjanduspäeva, siis Taritus tähistati Mälgu 100. ja Tornimäel Uustuldi 75. sünniaastapäeva. Minu meelest võiks seal huvitegevust ja üritusi rohkem olla.

Saaremaa keskraamatukogu asutati sellel aastal. Seal on ühendatud, kõik osakonnad mis enne linna peal laiali olid. Fonde on seal minu meelest palju (lasteraamatute-, teaduskirjanduse-, muusika-, video ja muud fondid.

Laenutada võivad kõik kes teevad endale lugejakaardi.

Minu meelest oli seal raamatukogus kõige huvitavam muusika osakond seal oli palju Cd-sid ja muid muusikahoidjaid.

- Tuleviku raamatukogu

Minu meelest on tuleviku raamatukogud väga suuremahulised, aga info on kõik arvutites nii, et see ei võta palju ruumi. Suurema osa raamatukogu ruumist võtab õppimiseks mõeldud ruumid ja isetegevuse ruumid. Need võimalused on seal suured. Raamatukogu hoones on ka paar kinosaali. Tavalisi raamatuid üldse välja ei laenutata ja neid hoitakse kui uunikume. Selline on minu meelest tuleviku raamatukogu.

- Lisaks

Kuna raamatute tegemisel on tähtis osa paber siis toon ma siin ära mõned näited paberi valmistamisest vanasti.

Esimest  paberi valmistamise töökoda Saksamaal mainitakse kirjalikult 1390.a. Peamiseks tooraineks olid puuvillase ja linase riide kaltsud.

Paberi valmistamine Hiinas

Paberi leiutajaks peetakse hiinlast Csai Luni (aastal 105 m.a.j.). Lähtmaterjaliks paberi valmistamisel olid siidiriide jäänused, mooruspuu kiud, taimede varred. Kõike seda keedeti, peenestati ja saadi kiuline mass, mida ammutati vannist erilisele puust raamis olevale sõelale. Meister raputas kergelt sõela vee eemaldamiseks ja valas allesjäänud massi õhukese kihina laiali. Seejärel asetati niisked paberilehed erilisele kuivatusahjule, kus nad ühtlaselt kuivasid, peale seda asetati lehed virna.

1 - meister sõelaga vanni juures, 2 - puidust kaan lehtede vajutamiseks, 3 - lehtede pressimine, 4 - märg leht
asetatakse köetava ahju seinale ja kuivatatakse, 5 - valmis paberilehed.