| KIRJUTAJA ELU Meryl Doney Kirjutaja oli igas linnas tähtis isik. Ta tegi peaaegu sama tööd, mida teevad juristid ja riigiametnikud tänapäeval. Kirjutaja töökoht asus linnavärava juures, kus käis äritegevus. Teda võidi palgata tegema mingit ametlikku dokumenti, koostama testamenti või kirjutama ning saatma teele tähtsaid kirju. Teised kirjutajad töötasid valitsuse alluvuses. Nad koostasid nimekirju ja esildisi, kirjutasid ettekandeid ja aruandeid, töötasid tolli- ning maksuametites. Üheks tähtsamaks tööks oli ka kulunud käsikirjade ümberkirjutamaine. Pühade kirjade ümberkirjutamist peeti pühaks tööks. Kehtisid ranged ja täpsed juhised, kuidas tohtis ja pidi seda tööd tegema. Kirjutajad olid väga hoolsad, et vältida vigu. Kirjutatut kontrolliti mitut moodi: kirjutaja luges kokku kirjutatud ridade arvu ja võrdles seda algkäsikirjaga. Mingeid erinevusi ei tohtinud olla. Vahel vaatas mõni teine kirjutaja üle kogu ümberkirjutatud käsikirja.
Doney, Meryl. Raamatute raamat. Piibli tee meieni. Eesti Piibliselts, 1998. Lk. 8. |