Kirjaoskus ja tähestik

Sumerlased olid esimesed, kes võtsid kasutusele kirja. Nad kasutasid asjade tähistamiseks
piltsümboleid, millel kujutati loomi või linde. Piltsümbol võis tähistada ka mõnd sõna, mille hääldus
oli samasugune kui pildil kujutatavat est tähistaval sõnal. Seega pidi kasutatud piltsümbol osutama
samadele asjadele kui sõnad.
Sama võtet kasutvad senini lihtsates piltmõistatustes, kus näiteks käe pilt võib tähendada, et kellegi
kästakse midagi teha (käsi tal minna!). Teist piltkirja süsteemi kasutasid egiptlased ja hiinlased.
Järgmiseks sammuks oli tähestiku leiutamine. Süüria ja Palestiina seniidid, hiljem foiniiklased
leiutasid umbes 30 märki, millel igaühel oli oma kindel tähendus. Kreeklased arendasid välja hea
vokaalmärkide süsteemi. Nende abil võis hõlpsasti välja kirjutada mistahes sõna.

Numbrite leiutamine

Inimesed on loendanud asju juba eelajaloolistest aegadest alates. Umbes samal ajal kui arenes
kirjaoskus, leiutati ka arvusüsteemid. Oma arvusüsteemid olid olemas babüloonlastel, sumeritel,
maiadel, hiinlastel ja hindudel. Hiinas leiutati abakus, lihtne arvutusseadete varrastel libisevate
kuulidega. Suurima numbrilise leiutise – nulli – võtsid kasutusele hindud umbes VII sajandil pärast
Kristust. See võimaldas inimestel üles kirjutada väga suuri arve, kasutades üksnes kümmet sümbolit,
s.o. nulli ja numbreid ühest kuni üheksani.

Paberi valmistamine

Paber sai oma nime Niiluse jõe ääres kasvava roopapüüruse järgi. Egiptlased kirjutasidki selle peale.
Nagu me teame leiutas paberi Hiinas 105.aastal Tsai Lun. Ta valmistas paberit moodruspuu koorest, seda
eelnevalt töödeldes. Peale selle kasutas ta materjalina ka vanu kalavõrke.

FAKTE PABERI KOHTA:
* Eurooplased valmistasid paberit linasest kaltsudest juba 500 aastat tagasi.
* 1789.a. leiutas Nicolas Louis Robert Frenchman paberimasina, mis valmistas paberitmitte poogadena,
vaid pikkade ribadena.
* 1840. A. leiutas sakslane Friedrich Gottlieb Keller paberimasina, mis jahvatas puunotte
tselluloosimassiks, nagu seda tehakse paljudes paberivabrikutes tänapäevalgi.

MATERJAL: raamatust “Leiutised” Michael Holt