Kordamine. Alus. Öeldis
Võib ka lihtsamalt
H. Rummo
1. Jooni ühe kriipsuga alused ja kahe kriipsuga öeldised.
Suurel vahetunnil mängisid
kuuenda klassi poisid koolimaja hoovis jalgpalli. Neil oli kaks telllistega tähistatud
väravat. Ja poisid jooksid palli taga ajades valju kisa saatel ikka ühe värava alt
teise värava alla.
Ott vaatas seda pealt ja temalgi tekkis kange tahtmine palli
lüüa.
"Ma tulen ka mängima!" hõikas ta.
"Sa ei oska, mine eemale!" käratas talle kõige
parem mängija, pikakoivaline vigurivänt Peebu-poiss, kes elas Otiga ühes majas. Nõnda
jäigi Ott ainult pealtvaatajaks. Ta seisis vaikselt vahtrapuu all ja jälgis mängu
haleda näoga. Aga siis lõi üks suur poiss palli liiga kõvasti ja pall kadus üle
kooliaia kõrge plangu kõrvalmaja aeda.
"Kes palli ära toob?" küsis kohe Peebu-poiss
nõudval toonil.
"Saabastega ma ei saa üle, tennised peaksid
olema," vabandas üks.
"Ma ei saa jälle selle pärast ronida, et kriimustasin eile
käe katki," kostis teine.
"Mina hoopiski ei saa, mul on täna uued püksid
jalas," torises kolmas.
2. Lisa puuduvad öeldised (vali harjutuse lõpust).
Ka teiste poiste nägudelt
............................ , et neilegi oli selle hirmus kõrge ja täiesti sileda
plangu ületamine üpris vastumeelne.
"Käkid,"
........................Peebu-poiss põlglikult ja ....................samas ise
hoojooksu plangu poole. Edasi ................ ta päris hirmuäratava,
meeleheitliku hüppe ja ........................ plangu servast kinni. Kui ta ennast
nagu trapetsil üles ........................, ...............................
näpud valgeks ning kael punaseks. Pidi see vast pingutus olema! Esmalt
.............................. parem põlv üle planguääre, seejärel
........................... teine jalg ettevatlikult järele. Lõpuks, juba täiesti
ülal, ............................ Peebu - poiss õhetava, uhke näoga kaaslaste
poole alla, nagu suurustades:" Näete, millega ma hakkama sain!"
___________________________________________________________ vaatas, tõusis, lausus,
tegi, alustas, liikus, paistis, vinnas, krahmas, läksid
3. Loe pala lõpuni ja avalda arvamust Peebu-poisist.
Kuid juba siis, kui Peebu-poiss ennast plangule hakkas
vinnama, oli Ott laitvalt pead vangutanud, ümber pööranud ja õhinal väravast välja
lipanud. Nüüd aga jõudis ta tagasi ... koos palliga!
Pikakoivalisel vigurvändal Peebu-poisil kõrge plangu otsas
kadus millegipärast uhke ilme näolt. Teised kuuenda klassi poisid vahtisid, silmad
pärani, pallitoojat ega saanud sõnagi suust. Ja selles vaikuses lausus väike Ott
asjalikult:" Ei tea, mispärast peab kohe üle plangu ronima. Võib ju ka lihtsamalt,
värava kaudu" |