Kaashäälikuühendid

1. Ringita kaashäälikuühendid, mis koosnevad kolmest kaashäälikust.

Peale
Tiina Leemets

       Argikeeles on tugevasti juurdunud sõna peale kasutamine seal, kus selgem

oleks pärast, s.o ajalises tähenduses: lähme peale kooli kinno, peale kella seitset

buss enam ei käi jne, ka näiteks pealelõuna pärastlõuna asemel.

      Korrektne kirjakeel teeb ikkagi vahet: peale tähendab 'lisaks' (tellis peale supi

ja prae  ka magustoidu; peale kõige muu ei ole mul aega), pärast näitab ajalist

järgnevust (sõi magustoitu pärast suppi ja praadi; pärast kõike seda on ta

väsinud).

     Argikeele peale seda võib kirjutatud tekstis olla ka seejärel.

     Sõna peale tasub julgemini tarvitada hoopis seal, kus lisaks kipub võimust

võtma:  «Juhan käib päevatööle lisaks öövalves» asemel saab öelda ka «Juhan

käib peale  päevatöö öövalves». Küllap käib Juhan sel juhul öövalves pärast

päevatööd.


Hommikuleht 8.10.1993

2. Kirjuta viis lauset sõnadega, milles on kolmest või enamast kaashäälikust koosnevad kaashäälikuühendid.

...........................................................................................................................

..........................................................................................................................

.........................................................................................................................

.........................................................................................................................

.........................................................................................................................

.......................................................................................................................

.......................................................................................................................