Kaashäälikuühendid

1. A. Tee ring ümber kaashäälikuühenditele.

      Toomas oleks hea meelega kihelevat ärevushigi laubalt pühkinud, aga ta ei tahtnud oma ärkvelolekust  märku anda. Ta kannatas kihelemise ära ja mõtles edasi.
     Mustale mõttevarjule järgnes kohutav helk. Ta oli ärevuses vist liialdanud. Mees teadis küll kuulihaavast, aga ta küsis ju, kuidas õnnetus oli juhtunud! Ega ta oleks küsinud, kui oleks teadnud... Vahest kuntskoppi?... Ei vist. Küsimuse toon oli ju nii ükskõikne olnud, nii avameelne...

Aga tohter? Või tohtrid? Ja teenijad?... Need inimesed, kes haavatu olid siia toonud - kaes nemad olid? Kui  s e d a  teada saaks, siis teaks ka - -

Tooma kinniste silmade ees hakkas korraga punakalt vudisema, loitlema, nagu küünlaleek enne kustumist. Ta märkas, kuidas mõttelõng lipsu läks, krussi kiskus: kui nad mu elusalt maha oleksid matnud!... Määratu raskus rõhus talle rinnale. Ta hing jäi kinni. Siis kustus iga tunne.

Teistele teeseldud unest oli saanud viirastuslik, ent tõsine nõrkuseuni.

katkend Ed. Vilde "Tooma tohtrist"

B. Vahetage pinginaabriga tööd, kontrollige ja pange hinne.

2. Paranda vead.

Lapsedgi mängivad aias hea meelega. Pille suhtusgi kõigisse kaastundega.

Koolibussgi jäi täna hiljaks. Viimasedgi jooksjad jõudsid kohale. Emaki tuli

meiega mängima. Teekäijaki oli muutunud rõõmsamaks. Haige lapsgi kõndis

juba toas. Joonasgi ostis endale viimaks jalgratta. Kindlasti tuleb sinulki

paremaid aegu.

3. Kirjuta sünonüümid antud sõnadele.

kargas - ...............................................................................................................

tuline - ................................................................................................................

laps - ..................................................................................................................