Verejooksud

Jagunevad: kapillaarne, venoosne ja arteriaalne
Kapillaari vigastused esinevad sageli.
Veeni verejooksud esinevad harva.
Arteri verejooksud esinevad väga harva.
Kapillaarid asuvad igal pool inimese kehas.
Veenid asuvad põhiliselt naha all.
Arterid sügaval naha all.
Kapillaarides liigub veri aeglaselt, veenides liigub natukene kiiremini, arterites
kiiremini(kõige), liigub pulseerides.
Veenides on veri sinakas, arterites erkpunane, kapillaarides vahepealne.
Kapillaarne verejooks seiskub ise mõne minutiga. Oluline on haava puhastamine.
Venoosne verejooks, selle peatamiseks tuleb haav kinni suruda nii, et veri välja ei tule, aga voolab soontes edasi. Selleks tuleb teha rõhkside.

Rõhksideme tegemine
1. Võimalusel tõstame haavatud koha üles
2. Surume haava kinni (steriilsus)
3. Otsime puhta sidemerulli
4. Surume sidemerulliga haava kinni
5. Seome tugevasti kinni

Arteriaalne verejooks
Meie ülesandeks on veresoon haavast mõni cm südame poole kinni suruda.
Tuleb teha þgutt.
þguti tegemine
1. Seotakse vähemalt mõne cm laiune side ümber surumiskoha
2.Seome peale 2 sõlme, nende vahele paneme pulga
3. Keerame pulka, kuni verejooks peatub
4. Seon pulga kinni þgutt ei tohi olla peal olla üle 2 tunni!

Esmaabi komplekt