Uppuja päästmine

     Uppumise korral ärgu hüpatagu vette enne, kui  on selgunud kaldalt või paadilt päästmise võimalused.

     Paadiga uppujale lähenedes püütagu päästa teda paadilt, ulatades talle köie, päästerõnga, aeru jne. Uppuja või väsinud ujuja paati tõmbamine ja paadist mahavõtmine on ohtlik toiming; seejuures võib teda vigastada vastu paadi serva, naelu jne.
    Palju mugavam on fikseerida uppuja köie, nööri, või lina abil, hoides ta pead vee peal, ja nõnda vedades ta kaldale.

     Kui minnakse uppujat päästma ujudes, tuleb meeles pidada, et surmahirmus või isegi poolteadvuses olev uppuja on päästjale ohtlik. Seepärast saab uppujat päästa ainul hea ujuja.
     Soovitav on ujujat päästma minnes (kui ta ei ole eriti kaugel) siduda endale keha ümber nöör, mille teine ots jäägu kaldal viibijate kätte.
     Uppuja päästmiseks voolavast veekogust jooksku päästja enne veidi maad kaldal pärivett, et oleks hõlpsam uppujale vastu ujuda.
     Ka hiljem, koos päästetuga, tuleb kaldale ujuda pärivett.
     Enne vettehüppamist on vaja lahti riietuda, sest riided raskendavad ujumist. Peale selle võivad kaldale jäävad kuivad soojad riided olla vajalikud uppuja toibutamisel.

"Tervishoiu käsiraamat" Tallinn, 1962 Eesti Riiklik Kirjastus