Toidumürgitused

     Toidumürgitused tekivad selliste toiduainete kasutamisel, mis sisaldavad mitmesuguseid kahjulikke aineid. Tervist võivad kahjustada mikroobid, keemilised ained, mürktaimed.
    Toidumürgitusese võivad tekitada toores või halvasti läbiküpsetatud liha, munad ja piimatooted.
     Keemilistest ainetest võivad mürgitusi põhjustada toidusse sattunud tsingi- , vase- ja pliiühendid.
     Tsink lahustub kergesti piim- ja äädikhappes ning toidusse tekivad tsingisoolad. Seepärast  ei tohi toitu valmistada ega säilitada tsingitud nõudes. Tsingimürgituse tunnused on oksendamine ja kõhulahtisus.
     Mürgitusi võib põhjustada ka vask, mis satub organismi vaskanumates valmistatud või säilitatud toiduga. Vasemürgituse tunnuseks on oksendamine, kõhuvalud ja kõhulahtisus. Vasemürgituse korral on okse sinakas või roheline.
    Plii võib toidusse sattuda pliid sisaldava glasuuriga nõudelt, eriti, kui neis säilitatakse happelisi aineid (pohlakeedis, veinid jt.) Pliimürgistuse põhjustab väikeste pliikoguste sattumine organismi pikema aja jooksul. Kroonilist pliimürgitust iseloomustab püsiv väsimus, peavalud, kõhukinnisus.
    Toidumürgitusi võivad põhjustada ka mitmed mürktaimed ja seened ning taimekaistevahendid. Seentest on meil kõige mürgisemad valged kärbseseened, mida on kerge segi ajada heade söögiseente šampinjonidega.
    Seenemürgituse korral tuleb püüda seenejäägid maost ja sooltest eemaldada. Soovitav on anda haigele sütt. Vajalik on esmaabi ja pöördumine arsti poole.
    

"Tervise ABC".  Tallinn "Valgus" 1970