MEIE MÜRKMADUDEST JA MAOMÜRGIST
III Juba üsna kaua püsib rästikutega vahetult seotud probleem aktuaalsena päevakorras. See on nimelt rästiku (samuti teiste mürkmadude) mürgi kasutamine raviotstarbeks. Madude mürki ja madude keha teisi osi on püütud kasutada haiguste ravimiseks juba väga ammu. Vanad roomlased ja kreeklased valmistasid madudest ravimeid palaviku, rõugete ning teiste haiguste vastu. Madude rasva peeti väga väärtuslikuks ravimiks haavade puhul. Ka üks keskaja kuulsamaid arstiteadlasi Theophrastus Paracelsus soovitas kasutada madude mürki ravimina, viidates selle kasulikule toimele paljude haiguste puhul. Maomürkide süstemaatiline teaduslik uurimine algas aga alles XIX sajandi lõpul, kui tõusis päevakorda küsimus, kas on võimalik loomi immuniseerida maomürgiga, et saada loomadelt raviseerumit mürgiste madude surmavate hammustuste vastu. 1887. a. õnnestus Sewallil välja kujundada tuvide immuunsus Ameerikas esineva mürkmao Sitrusus copnatus'e mürgi suhtes. Kaufmannil õnnestus immuniseerida maomürgiga koeri. Ulatuslikke uurimisi maomürkide immunoloogiliste omaduste selgitamiseks tegi tuntud prantsuse teadlane Calmette. Tal läks korda hobustel välja kujundada maomürgi suhtes nii tugev immuunsus, et immuniseeritud hobune talus 200- kordset immunisserimata hobusele surmava mürgiannuse. Calmette tõestas ka seda, et oma keemilise ehituse poolest on maomürgid üksteisega sarnased; nimelt oli võimalik loomi kobra mürgiga immuniseerides saavutada nendel kaitset ka rästikute ja teiste madude mürkide vastu. Praegusel ajal on paljudes maades asutatud teaduslikud instituudid, mis tegelevad raviseerumite valmistamisega madude hammustuste vastu. Ülemaailmselt on tuntud Brasiilias Sao Paolos asuv "Butantaninstituut". Esineb ju Brasiilias väga palju mürkmadusid ja madude hammustused on seal elanikkonnale tõsiseks ohuks. Nõukogude Liidus valmistatakse madude hammustuste vastu raviseerumit Taðkendis Usbeki Eksperimentaalse Arstiteaduse Instutuudis. Nimetatud instituudid ei tegele ainult raviseerumite valmistamisega, vaid on kujunenud ka teaduslikeks keskusteks, kus toimub maomürkide keemiliste ja bioloogiliste omaduste üksikasjaline uurimine. Maomürkide keemiline ehitus pole tänapäeval veel lõplikult selgitatud. Nad kuuluvad kõrgemolekulaarsete orgaaniliste ühendite hulka ja sarnanevad oma keemiliselt ehituselt valkainetega. Viimasel ajal on avastatud, et maomürkidel on mõnede bakterite toksiinidega ühiseid komponente. Seda on kinnitanud katsed selle kohta, et maomürgiga immuniseerides on võimalik saavutada immuunsust ka teatud liiki mikroobide toksiinide suhtes. Seni on õnnestunud maomürkidest isoleerida kolm peamist faktsiooni: närvisüsteemisse toimiv mürgifraktsioon - neurotoksiin, punaste vereliblede lagunemist ehk hemolüüsi tekitav hemolüsiin ja verekapillaaride läbilaskvust suurendav ja seega verevalumite tekkimist põhjustav hemorragiin. Nimetatud üksikute mürgifaktsioonide hulgaline vahekord on eri liiki madude mürgis erinev. Näiteks sisaldab kobra mürk peamiselt neurotoksiini, kuna rästikute mürk sisaldab neurotoksiini kõrval ka tunduval hulga hemolüsiini ja hemorragiini. Sellest on tingutud eri liiki madude hammustuste puhul areneva haiguspildi erinevused. Et kobra mürgis leiduvad peamiselt neurotoksiinid, siis ei teki kobra hammustuse puhul olulisi muutusi hammustuse kohal, vaid mürk toimib otseselt närvisüsteemisse, põhjustades algul tugevat nõrkustunnet ja hingeldamist, seejärel teadvuse kadu, millele võib järgneda surm. Seevastu rästiku hammustuse korral muutub hammustuskoha ümbrus väga valulikuks, punetavaks ja tursub tugevasti. Mitmesugustes elundites võivad tekkida verevalumid, samuti võivad esineda verejooksud. Kirjeldatud nähtuste tekkimise põhjuseks on rästiku mürgis leiduv hemolüsiinid ja hemorragiinid. Ajakirjast "Eesti Loodus". |