MEIE MÜRKMADUDEST JA MAOMÜRGIST II Rästiku kui ainsa meil esineva mürgise mao kohta on levinud arvamus, nagu oleks ta õel, tige ja agressiivne loom. Tegelikult pole asi sugugi nii. Võttes arvesse asjaolu, et see liik on meil kohati vägagi tavaline ja arvukas, on hammustatud inimeste arv rästikute arvuga võrreldes õige väike. Rästik hammustab inimest tavaliselt ainult sel juhul, kui viimane talle peale astub või teda jälitab. Muidu jääb rästik inimese lähenemisel rahulikult lamama või püüab kiiresti ja märkamatult põgeneda. Rahuliku käitumise korral võib inimene tundide kaupa päikese käes lebava rästiku kõrval istuda, ilma et madu talle mingit tähelepanu pööraks. Mõnigi kord on rästikut (teda ära tundmata) kätte võetud ja isegi kaasas kantud, kusjuures loom ei teinud katsetki hammustada. Ka teistesse loomadesse, keda tal pole just kavatsus toiduks kasutada ja kes teda ise ei häiri, suhtub rästik küllaltki rahuarmastavalt. Esitatust ei või muidugi teha järeldust, et rästikuga "läbikäimine"on ohutu mäng ja et teda pole vaja karta. Rästiku hammustus on igal juhul ohtlik ja nõuab kohest arstiabi. Rästiku hammustus võib põhjustada mõnikord väga tõsist haigestumist. Hammustuse tagajärjel tekkiva mürgituse raskus oleneb rästiku suurusest ja sellest, kui palju sisaldavad tema mürginäärmed mürki, peale selle veel hammustuse kohast, selle kaugusest kesknärvisüsteemist (eriti peaajust), kannatanu vanusest ja tema tervislikust seisundist. Mürgi hulk rästiku mürginäärmetes oleneb sellest, kui kaua aega pole rästik hammustanud. Eluohtlik on suure mürgirikka rästiku hammustus väikestele lastele. Ka täiskasvanule on rästiku hammustus eluohtlik siis, kui see toimub näo, pea või kaela piirkonda, kust mürk satub kiiresti suures koguses peaajju, kusjuures neurotoksiinid põhjustavad elutähtsate närvikeskuste halvatuse, samuti võivad tekkida ajukoes verevalumid. Jäsemesse hammustamine ei ole tervele täiskasvanud inimesele tavaliselt eluohtlik, küll aga põhjustab kestvat (1 - 3 nädalat) töövõimetust, eriti kui kannatanu ei saa õigeaegselt ravi. Kõige paremaks ja toimivamaks ravivahendiks rästiku hammustuse puhul on küllaldase spetsiifilise raviseerumi kiire süstimine (olenevalt hammustuse kohast ja raskusest). Head ravitoimet avaldab ka novokaiinilahuse süstimine hammustuskoha ümbrusesse võimalikult kiiresti pärast hammustamist. Rahva hulgas levinud ussihammustuse ravivõte - suure hulga alkoholi tarvitamine - ei ole teaduslikult põhjendatud ja see on mürgistatud organismile kahjulik. Hammustuse ohtlikkusele vaatamata ei tohi mingil juhul muuta rästikute tapmist massiliseks materdamiseks ega lugeda seda märkimisväärseks heateoks või julgustükiks. Rästikute hävitamine on mõeldav vaid asulate ja elamute vahetus läheduses. Saksa Demokraatlikus Vabariigis on juba tõsiselt arvesse võetud rästiku osatähtsust põllu- ja metsakahjurite (hiirte) hävitamisel ning kuulutatud ta looduskaitse all olevaks liigiks. Ainus tõhus ja õige abinõu rästikuhammustuste vältimiseks on ettevaatus liikumisel nendes paikades, kus võika oletada rästikute esinemist. Ajakirjast "Eesti Loodus". |