Lasse kukub läbi jää

     Vahel oli Lasse päris rumal. See on siis, kui ta püüab endale tähelepanu tõmmata. Just seda ta seekord tegigi. Ta uisutas jääaugule nii lähedale kui veel sai.
     "Siin tuleb Bullerby uisumeister!" hüüdis ta. Nende sõnadega kihutas ta otse jääaugu poole ega keeranud enne ära, kui päris viimasel silmapilgul.
     "Kuule, Lasse, sa oled hull," ütles Olle.
     Me sõitlesime kõik Lassega, aga see ei aidanud. Ta tiirutas ringide ja käänakutega ikka augu ümber. Mõnikord sõitis ta ka tagurpidi.
     "Siin tuleb Bullerby uhke meisteruisutaja!" hüüdis ta jälle.
     Ja seda ta tõepoolest tegigi. Ta sõitis tagurpidi plartsatusega otse vette, sest ta oli sattunud liiga augu ääre peale. Me karjatasime. Ja Lasse ise karjus kõige hullemini. Olime koledasti ehmunud ja arvasime, et Lasse hakkab uppuma. Siis heitsime pikas reas kõhuli jääle ning haarasime üksteise jalgadest kinni. Bosse lamas jääaugule kõige lähemal ning me hoidsime ta jalgadest väga kõvasti kinni. Bosse tiris Lasse veest välja ning me jooksime nii kiiresti koju kui jaksasime. Lasse peaaegu nuttis, aga päris nutt see siiski polnud.
     "Kujuta ette, kui sa oleksid tulnud koju uppunud peast!" ütles Bosse.
     "Uppunud peast ei tulda, tola" nähvas Lasse pahuralt.

A. Lindgren "Bullerby lapsed"