Kuidas Teele läbi jää vajus

     Arno oli varemalt jõe ääres käies tähele pannud, et jõgi pilliroo juures, kus vesi käredamini jooksis, veel pooliti lahti oli, ja nägi nüüd, et Teele just sellesama koha poole sammus. Ta jooksis kõigest jõust jõe poole, juba kaugelt hüüdes:
     "Ära mine, Teele, sealt on jõgi lahti! Ära mine, Teele!"
     Kui ta jõudis parajasti poolele maale koolitoa ja jõe vahel, murdus jää ja Teele kukkus vette.
     Tüdrukud hakkasid hirmsasti karjuma. Ka poisid jooksid ehmunult lähemale. Arno jõudis jõe äärde. Ta oli hirmus kahvatu ja lõõtsutas kangesti. Nagu unenäos nägi ta teisi edasi-tagasi jooksvat ja kätega vehkivat. Kisa, mis oli tema kõrval, näis tulevat kuskilt kaugelt, nagu karjalaste huikamine suvel. Siis nägi ta, kuidas Teele veest pooliti välja ronis, nagu kobades jää servale toetus, kuidas jää serv katki murdus ja ta vette tagasi langes. Edasi kuulis ta, kuidas Teele vees puristades appi karjus.
     Arno seisis silmapilgu aega nagu kivist sammas liikumata ühel kohal, siis aga jooksis ta otsekohe Teele poole, laskus jää servale kükakile ja ulatas Teelele käe.
     "Nüüd kukuvad, nüüd kukuvad!" karjusid teised läbisegi. Ja nad kukkusid. Parajasti, kui Teele Arno käest kinni haaras ja see teda hakkas välja tõmbama, murdus jää uuesti ja siis suples juba kaks last külmas talvises vees.
     Kisa algas uue hooga. See pidi vist küll väga vali olema, sest isegi kooliõpetaja ja köster kuulsid oma tuppa, et väljas ei ole enam õige asi, ja tulid vaatama. Õnnetust silmates haaras Laur koolitoa seina äärest pika saelaua kätte ja jooksis ilma mütsita, riidest toakingades jõe poole. Tema järel sibas köster manades ja kätega vehkides.
     Just selsamal ajal jooksis ka teiselt poolt jõge, Kooli talu juurest, üks mees jõe poole. Ta tuli otse üle künni, komistas tihti, tõusis aga kohe üles ja jõudis just ühel ajal Lauriga pärale. See oli Lible. Käes oli tal nööripundar. Ta oli parajasti üle välja metsa poole minemas, et luuahagu tuua, oli kisa kuulnud ja aru saanud, et mõni koolilastest jõkke on kukkunud.
     Ruttu harutas ta nööripuntra lahti, tuli nii kaugele pilliroo lähedale, kui arvas, et jää teda kannab, ja viskas nööriotsa uppujate juurde. Arno hakkas sellest kinni.

O. Luts "Kevade"