Haigus

    Nüüd ma usun küll. Et kõige hullem häda on haigus. Eriti kui tõbised on teised. Ja ise oled terve. Nagu minu ja Kustaga juhtus.
     Koolis möllas gripp. Mõne päevaga oli pool klassi haige. Mis neil viga, kes haiged olid! Külitasid kodus voodis ja kuulasid raadiot või vahtisid telekat. Tükkis hullem oli meil, tervetel. Õpetaja jõudis nüüd tunnis läbi küsida kõik kooliskäijad.
     Kusta ütles, tema seda enam üle ei ela. Vähemalt tervest peast mitte. Kui kohe haigust ei tule, tema oma tunnistuse eest ei vastuta. Klassi õppeedukusest rääkimata.
     Ega minugi elu hõisata ei olnud. Eks katsu iga päev igaks tunniks ära õppida! Vaja ju ka muud teha: Kustaga morseaparaati meisterdada, keedusoola kristalle kasvatada, elektrimootorit ümber mähkida, jutukat lugeda, palli taguda, hamstrile pähkleid puhastada ja ema sõna kuulata.
     "Meie ei tohi looduselt oodata armuande!" kuulutas Kusta kuskilt kuuldud lauset. Mispeale ka mina arvasin, et jah. Ütlevad ju arstidki, et tervis on inimese enda teha. Ju siis ka haigused.
     Proovisime. Kusta jooksis enda higiseks ja istus siis lahtise akna alla. Ei saanud nohugi. Pärast kirus, kas oli vaja! End suvi läbi külma veega karastada. Mina jälle käisin läbi kõik haiged klassivennad. Et laenaks batsille või nii. Kõik tühi töö. Aega läks, aga haigust ei saanud.
     Selge see, et batsillide peale panust teha ei saanud. Tuli leida midagi tõhusamat.
     Kustal turgatas pähe: isa oli just kiitnud üht raamatut. "Tervenemine vaimu läbi". Mis pidi tähendama seda, et kui haige väga usub oma paranemisse, siis ta saabki terveks. Meil tuli sellele asjale anda tagurpidikäik. Haigestumine vaimu läbi! Ehk teiste sõnadega: tuli kangesti uskuda, et jääme haigeks. Jäi üle ainult leida sobiv haigus. Millesse uskuda.
     Alguses paistis, et lihtne asi. Löö muudkui "Tervishoiu käsiraamat" lahti ja vali. Võta näpust! Kirjas on küll tuhat tõbe, aga katsu sa meelepärast leida!
     Ainuüksi "a" tähega algavaid haigusi uurisin kolm päeva. Ajuinfarkt, angiin, amneesia, apenditsiit, ateroskleroos - üks hullem kui teine! Mõtled endale sihukese külge, pärast vaata, kuidas lahti saad. Juba paljalt lugemine ajas kananaha ihule. Angiinist lugedes tundsin. Kuidas kurk hakkas kipitama. Süda kloppis nagu ka. Peagi hakkas valutama. Pistsin raamatu kiiresti riiulisse. Parem juba päevas paar tundi õppida. Kui et päevad läbi põdeda.
     Ja pärast veel südamehaigeks ka jääda.
     Kusta sai küll haiguse kätte. Kui teised juba terved olid. Murdis tema kiilasjääl jalaluu. Kirub siiamaani ja pingutab vaimu. Et jalg kiiremini kokku kasvaks. Kaua sa ikka kipsis jalaga karkudel komberdad. Kui teised suusatamas käivad.

T. Tootsen "Jõhvi Joosepi Juturaamat"