Oskus anda esmaabi

     Kõik inimkeha rakud vajavad normaalseks talitluseks pidevat hapniku- ja toitainevarude täiendamist.
     Hingamisel kopsudesse juhitud õhuhapnik ühineb kopsuosakestes punaste vereliblede hemoglobiiniga. Südamelöögid tagavad vereringevoolu, seega ka punaste vereliblede ringlemise kogu kehas. Iga rakk saab punalibledelt hapnikku ning annab neile ära ainevahetuses tekkinud süsihappegaasi ja jääkained.
     Normaalne hingamine ja vereringevool on elu põhialus. Hingamine ja südametegevuse häired või lakkamine tingivad häireid kudede varustamises hapniku ja toitainetega ning põhjustavad kiiresti eluohtlikke seisundeid.
     Eriti tundlik hapnikupuuduse suhtes on ajukude, mille rakud väga ruttu kahjustuvad.
     Ajurakud hukkuvad juba 5 minuti möödudes pärast hingamise ja südametegevuse lakkamist.
     Kui elustamist alustatakse kohe pärast hingamise ja südametegevuse lakkamist ja kui lapse siseelundid pole sügavat kahjustatud, õnnestub last elustada.
     Esimest 5 minutit alates hingamise ja südametegevuse lakkamisest nimetatakse kliinilise surma staadiumiks. Kui elustamist ei järgne, saabub bioloogiline surm.

    Hingamisseiskusest annab tunnistust hingamisliigutuste puudumine. Seda saab kindlaks teha vaadeldes lapse rindkeret ja ülakõhtu. Hingamist saab kontrollida ka surudes kõrva kergelt vastu lapse rindkeret või lähenetakse lapse ninale ja suule.
    Südametegevuse lakkamisel pole vastu rindkeret surutud kõrvaga kuulda südamelööke.
    Hingamisseiskuse või südametegevuse lakkamise korral tuleb ülikiiresti hakata tegema kunstlikku hingamist ja südamemassaaži.
     Enne elustamisvõtete alustamist tuleb lapsel vallandada vöö, krae ja muud kitsad rõivastusesemed, mis võiksid ahistada hingamist või vereringet.
     Elustamise ajal ei tohi lapse keha liigselt jahtuda, seepärast tuleb võimaluse korral asetada lapse jalgade juurde soojenduskott.

"Lapse tervishoid"   Tallinn  1981