ESMAABI

     Iga päev juhtub õnnetusi, igal ajal võivad inimesi ootamatult tabada tervisehäired - kodus ja koolis, tänaval ja tööl.
     Loomulikult on siis meie kohus kutsuda kohe arst. Kuid kuni arsti tulekuni peame kannatanut abistama.

1. Kõigepealt tuleb kannatanu ohuolukorrast välja tuua.
2. Seejärel ta üle vaadata: kas inimene on teadvusel?
    Kas ta hingab, kas tema süda töötab?
    On tal lahtisi haavu?
    Kas luud ja liigesed on terved?
    Kas pole mingeid muid vigastusi?
3. Ning alles pärast seda saame kannatanule arstiabi anda.

     Mõned põhireeglid.
     Kui inimene on teadvuseta, tuleb ta asetada külili. Mingil juhul ei tohi teda keerata selili ega talle jooki suhu valada.
     Kui hingamine on lakanud, peab abistaja tegema kohe kunstlikku hingamist.
     Tugev verejooks tuleb sulgeda haavast südame pool. Kõige parem on suruda vigastatud veresoon sõrmedega tugevasti vastu luud.
     Luumurrud ja liigesevigastused tunneme ära liigese ebaloomuliku asendi, paistetuse ja tugevate valude järgi. Vigastatud jäse tuleb lahase abil liikumatusse asendisse seada. Haavu ei tohi pesta ega sõrmedega puutuda.
     Vaid siis, kui nahka on söövitanud hape või leelis, peab haavu rohke veega loputama. Põletushaavadele ei tohi panna salvi ega pulbrit, nad tuleb kinni katta puhta sidemega.

M. Kurze "INIMENE, TERVIS, ESMAABI" Tallinn, Kirjastus "Eesti Raamat"  1983