Vasarpea

Vasarpea on toonekureliste seltsi vasarpealaste sugukonna ainus liik. Elutseb veekogu lähistel ja soisetel aladel Aafrikas Saharast lõunas ja Araabia poolsaare edelaosas ning Madagaskaril. Ta on varesesuurune ja tema sulestik on helepruun. Vasarpea peas on paks ja tahapoole suunduvaist sulgedest nn. tanu. Pesa teeb vasarpea puu otsa või põõsasse; see on savist ja jämedatest okstest 1,5x1m suurune kuppelehitis, milles on eraldi väike haudekamber ja varjatud külgava. Linnupaar ehitab oma pesa mõni kuu kuni pool aastat; kurnas 3-6 helevalget muna, haudevältus 30 päeva. Vasarpea sööb konni, kalu, vähke ja suuri putukaid. Ta tegutseb peamiselt videvikus.

Vasartiibur

Vasarttiibur on suurekasvuline Aafrika lendkoerlane, tema kehapikkus on 25-30 cm. Tema tiibade siruulatus on kuni 1 m. Tema pea on väga suur, koon vasarataoline ja mokad on kurrulised. Isastel on pikk, peaaegu kogu rinnakorvi täitev hingetoru (süda ja tema kopsud on surutud taha külgedele). Kõri külgedel on õhukotid, mistõttu looma hääl kandub kaugele. Vasartiiburid elavad üksikult või väikeseltsinguina mangroovides ja palmisaludes jõgede kallastel või soisetes paikades. Päeval varjavad vad ennast puuvõres, öösel aga lendavad mahlakaid puuvilju sööma.