RÄNDLINDUDE TAGASITULEK
Janis Baltvilks

Millega algab kevad? Päikesesoojuse, lumesulamise ja rändlindude saabumisega.
Nii kui mägede ja küngaste lõunaveerudel ilmub lume alt nähtavale must maa - see sünnib meil märtsis -, kõlab kõrgel taevalaotuses lõokese triller. Linnukesi endid on teinekord üsna raske märgata, aga nende laul kuulutab: oleme kohal. Varsti askeldavad pesakastide juures ka kuldnokad. Lumi sulab, madalamates kohtades tekib suurvesi, ja ühel päeval kostab sealtpoolt kiivitajate hõikeid. Kui päikesekiirte käes mureneb tiigijää, võib purdel näha linavästrikku saba väristamas. Linavästrikuga samal ajal lendab kohale valge toonekurg. Põllud ja metsad on nüüd täis vinte, rästaid ja teisi linde. Paljud linnud lendavad meist veel üle - edasi põhja poole. Kogu aeg tuleb uusi linde juurde. Õhk väreleb linnulaulust, eriti õhtul ja varahommikul. Järvedes ujuvad pardid, laugud ja teised veelinnud. Maikuus, kui õhk on juba soojenenud, kui lööb haljendama rohi, saabuvad tagasi viimased rändlinnud - pääsukesed, peoleod, käod ja piiritajad.
Niimoodi. Näed nüüd, kui hoogu ma sattusin ega saa pidama! Aga minagi olen kevadet oodanud. Siiski tahaksin sulle rääkida, miks kuldnokad tulevad "soojalt maalt" varem tagasi kui pääsukesed.
Kuldnokad ja rästad otsivad toitu maast. Niipea kui lumi on sulanud, leiavad nad sealt küll ussikesi, küll putukaid. Seevastu pääsukesed ja piiritajad võivad tagasi tulla alles siis, kui kogu õhk on putukaid täis. Sest nad toituvad sellest, mida lennates korjavad.

J.Baltvilks. Vestlusi lindudest. - Tallinn: EESTI RAAMAT, 1986. - Lk. 12-13.