PAIGALEJÄÄJAD
Janis Baltvilks

Pärast sügisvihmu saabuvad öökülmad. Hommikuti katab lompe jää. Viimased hallrästaparved lendlevad pihlakatel, nokkides marju. Ära lendavad viimased haned. Ja lumi ongi käes.
Missugused linnud jäävad meile talvituma?
Siia jäävad rongad, harakad, nurmkanad ja tedred. Nad elavad terve aasta samas paigas, seepärast nimetataksegi neid paigalindudeks.
Linna tornidele ja parkidesse lendavad igal õhtul ööbima suured hakiparved. Paljud meie hakid on ära lennanud nagu paljud varesed, tihased ja pasknäärid, kuid nende asemele saabuvad uued - põhjast, kus on veelgi külmem. Nende põhjamaalaste jaoks on juba Eesti ja Läti soe maa.
Meil talvituvad need linnud, kes suudavad hankida endale toitu. Toit ei anna lindudele mitte üksnes jõudu, vaid ka sooja. Nälginud linnud võivad külmal ajal kiiresti otsa saada. Kui linnud on söönud, suudavad nad taluda ka kõige käredamat külma.
Oleme juba rääkinud sellest, mida söövad talvel varesed. Tihased otsivad putukate nukke, nokivad igasuguseid seemneid ja lendavad elamute lähedale. Nad külastavad meelsasti neile pandud toidulauda. Nurmkanad kraabivad laiali lund, otsides selle alt maapinnalt seemneid. Lumehangede alla kraabitud käikudes varjavad nurmkanad end pakase, tuisu ja kanakulli eest.
Raske on lindudel talvel. Kuid vähehaaval muutuvad päevad juba pikemaks. Vastu pidada! Kevadeni vastu pidada!

J.Baltvilks. Vestlusi lindudest. - Tallinn: EESTI RAAMAT, 1986. - Lk. 10-11.