UURIME TUNNUSEID
1. Lapsed korjavad võimalikult palju erinevate puude
ja põõsaste lehti (vilju).
2. Edasine tegevus jätkub klassis. Kui on korjatud nii
vilju kui lehti, siis jagage lapsed erinevatesse rühmadesse.
3. Iga laps valib endale ühe lehe (vilja). Ta uurib
seda lähemalt ja joonistab valgele paberile.
4. Järgmine ülesanne on lehe(vilja) kirjeldamine (
milline on kuju, värvus, leheserv, suurus jne.). Tunnused, mida kirjeldada võiksid
lapsed ise valida. Pildi alla kirjutatakse iga valitud tunnus ja selle taha omapoolne
kirjeldus (Näit. kuju - südamekujuline, kolmnurkne, või joonistatakse kujund, millele
see leht sarnaneb ja õpetaja aitab kujundi nimetada - nt. rombi kujuline, värv -
roheline, kollane, telliskivipunane, kirju jne).
5. Kui kõik on oma kirjelduse lõpetanud, järgneb
sorteerimine. Rühma ülesanne on panna oma lehed (viljad) ühe sarnas tunnuste alusel
erinevatesse hunnikutesse. Siin võib lastel tekkida mitu erinevat ideed, mille alusel
sorteerida. Seepärast võiks neile eelnevalt öelda, et rühm peab ise kokkuleppele
jõudma, milliste tunnuste alusel nad lehed (viljad) sorteerivad. Õpetaja peaks
aktsepteerima laste sorteerimist juhul kui nad suudavad põhjendada, millise tunnuse
alusel sorteeriti.
6. Kui sorteerimine on lõppenud, tutvustab iga rühm,
mille alusel ta lehed (viljad) sorteeris.
7. Järgneb arutelu.
Kas rühmad sorteerisid sarnaste või erinevate tunnuste alusel?
Millise tunnuse alusel veel võiks neid lehti (vilju) sorteerida?( kui
on aega, võib sorteerimist korrata).
8. Kokkuvõte.
Õpetaja selgitab lastele, et niimoodi nagu nemad sorteerisid taimede
lehti (vilju), liigitavad taimi ka teadlased. Taimede liigitamises on süsteemi aluseks
võetud õie ehitus. Teadlased vaatavad, mitu kroonlehte, tupplehte, tolmukat jne. on
õies ning milline on õie ehitus. Selle alusel määravad nad, kas taim kuulub näit.
korvõieliste, sarikõieliste, ristõieliste, roosõieliste jne. hulka. |