Imetajad

Imetajad on kõige kõrgema arenguasmega loomad. Teiste loomarühmadega võrreldes on neil parem mälu ja õppimisvõime. Nende keha on enamasti kaetud tiheda karvkattega. Imetajate pojad arenevad esmalt emaorganismis. Pärast sündimist toidetakse neid emapiimaga, sellest on ka loomarühma nimetus.
Püsisoojastena on imetajad levinud peaaegu kõigis paikades. Maailmas on imetajaid üle 4000 liigi, neist Eestis 61.

Imetajate skeleti luud on raskemad kui lindudel,  kuid nendevahelised ühendused on liikuvamad.
Peaaegu kõikidel imetajatel on seitse kaelalüli. Imetajate jäsemed on suunatud alla, mitte kõrvale nagu roomajatel. Selline jäsemete asend võimaldab teha keerulisi liigutusi ja kiiresti joosta.

Imetajate varbad on varustatud küüniste, küünte, sõrgade või kapjadega.

Imetajate närvisüsteem on üks arenenumaid loomariigis. Nende juhtivamateks meelteks on haistmine, kuulmine ja nägemine.
Hambad on neil eristunud lõike-, silma-, ja purihammasteks, millel on erinevad ülesanded. Kiskjatel on ees purihambad muutunud kiskhammasteks.

Sooltoru pikkus sõltub toidu koostisest, taimtoidulistel on see kõige pikem ning kiskjatel kõige lühem.

Imetajad on lahksugulised. Pärast viljastumist, mis toimub sisemiselt, areneb loode esialgu
emaorganismis. Paljudel imetajatel kestab loote areng mitmeid kuid. Ühel osal imetajatest on järglased sündides nii arenenud, et võivad emale järgneda juba mõne tunni möödudes. Teistel on aga järglased üsna abitud pärast sündimist ja vajavad pikaajalist toitmist ja hooldust.
Imetajate hulka kuuluvad maailma suurimad loomad vaalad.
Imetajate hulka kuulub ka inimene.