KEELEPEKSJA PALK. Lõvi magas oma koopas tõvevoodil maas. Kõik loomad käisid haiget kuningat vaatamas, ainult rebane ei olnud seda veel teinud. Hunt tahtis seda juhtu enese kasuks tarvitada; sellepärast ütles ta lõvile: "Rebasel ei ole sinu vastu põrmugi lugupidamist, muidu ei oleks ta võinud oma kuningat vaatamata jätta." Hunt ei saanud oma juttu veel lõpetadagi, kui rebane oli juba seal. Ta oli kuulnud hundi sõnu ja mõtles endamisi: "Seda ma sulle ei jäta, sõbrake!" Lõvi hakkas rebase peale vihaselt möirgama; see aga kostis rahulikult: "Kuningas, ole armuline ja võta mu alandlikke sõnu kuulda. Ma ei võinud sind tulla enne vaatama, sest mul ei olnud aega: ma jooksin poole ilma läbi, et otsida üles tarku arste ja küsida neilt rohtu armulisele kuningale. Kohe, kui mulle õpetati rohtu, tulin ma sulle seda teatama. "Mis rohi see on?" küsis lõvi. "See on värske hundirasv, mida tarvis sisse võtta," seletas rebane: "Siis on tarvis peale võtta toores hundinahk ja selle all tublisti higistada." Lõvi tõmbas sealsamas hundi sirgu ja hakkas enesele rohtu valmistama. M. Meos "Vaatlusi ja harjutusi õigekirja õppimiseks" H. Laakmanni trükk Tartus 1930, lk. 150. 2. Kirjuta tekstist välja allakriipsutatud sõnad ja leia nendele sõnadele a) ligilähedase tähendusega sõna; b) vastandsõna.