KORDAMISEKS. 1. Täida lünk. kul....nokk, kul....sõrmus, al....kool, kes....kool, rau....tee, võr....kest, jal....pidur, kul....kalake, põl....hernes, kin....sepp, kes....väljak, luk....sepp 2. Tõmba joon alla sõnadele, mis lauses vastavad ühele ja samale küsimusele. Pane komad. Talvel käisid punased leevikesed elamu lähistel toitu otsimas. Ka tihane turnis puuokstel tiivutas aknalauale ja hüppas aknaraami külge. Kevad on märksa linnurikkam. Meile on saabunud paljud rändlinnud nagu kuldnokad vindid pääsukesed ööbikud kured haned pardid luiged ja kiivitajad ning koovitajad. Metsad pargid põllud ja aasad on nüüd täis linnuhääli. Linnud vilistavad siristavad hüüavad ja huikavad. Kägu kukub ööbik laksutab aga vanas pargis võib kuulda õudset häält "uhhuu". Seda teeb kodukakk . 3. Märgi iga lause järele, kas see on lihtlause (lihtl.) või liitlause (liitl.) ja pane puuduvad komad. Lüngad täida sobivate sulghäälikutega. 1. Me ei mär.....anudki millal kevad saa....us. (................) 2. Puu.....es lii.....ub mahl ja vars.....i pa.....atavad pun....ad. (................) 3. Aias ja me.....sas kuuleme sulissõ.....rade siris.....amist. (................) 4. Plõ.....suvad käärid väl.....uvad la.....idad ja rehad. (................) 5.  Aadu riisu..... koos teis.....e las.....ega par....is leh.....i. (................) 6. Õh.....ul ehita..... ta venna.....a pajuoks......est vesives.....i. (................)  7. La......sed viivad selle põllu.....raavile kus vesi vuliseb.(................) 8. Seal töö.....ab ves.....i päevad ja ööd. (................) 9. Ta pea.....ub alles siis kui vesi alaneb. (................) 10. Pea.....i lõpeb kool nin..... al....ab suvepuh....us. (................)