ÄRALEND
Janis Baltvilks

Ühel päeval augusti lõpus pole niidul enam ühtegi valget toonekurge. Ka piiritajad on ära lennanud. Esimestele teeleasujatele järgnevad peatselt teised.
Hommikuti istub telefonitraatidel sadu suitsupääsukesi. Öösel magavad nad lähima järve kõrkjates. Nüüd on aeg asuda teele, valgetele toonekurgedele järele.
Parv parve järel lendavad minema vindid, kuldnokad ja rästad. Ka tihased rändavad parvedes, kuid nad lendavad päris madalalt, laskudes ühelt metsatukalt teisele, põõsalt põõsale. Kõrgel õhus vuhiseb üle tuviparv. Nad lendavad kiiresti, kõik linnud hoiavad tihedalt kokku. Seevastu varesed ja pasknäärid lendavad hajaparvedena: algul näed üle lendamas kolme, siis ühte ja kohe jälle paari lindu.
Sookured, haned ja luiged lendavad kolmnurgas. Paistab, nagu lendaks taevas üks olevus.
Kotkad, viud ja pistrikud rändavad üksi.
Paljud linnud lendavad ära öösel. Nii võib öösiti kuulda punarindade ja laulurästaste häälitsusi. Pimeduses on kuulda parditiibade vihinat. Valju kisaga lendavad haigrud. Vaikselt nagu vari libisevad üle kakud. Septembri- ja oktoobritaevas on täis rändlinde.
Meie varesed lendavad ainult Poolani või Põhja-Saksa aladele (äralennanud lindude asemele saabuvad meile põhja poolt uued). Meie kuldnokad veedavad talve Inglismaa lõunaosas või Hollandis. Valged kajakad pruuni peaga - naerukajakad - lendavad Lõuna-Euroopasse, veetes talve Hispaanias, Itaalias või mujal. Aga paljud linnud võtavad ette veelgi pikema teekonna. Pääsukesed ja valged toonekured peavad lendama tuhandeid kilomeetreid, sest nende talvituskohad on lausa Aafrika lõunaosas.
Lindudel pole päriselt kindlaks määratud teid. Nii sügisel kui ka kevadel võid linnuparvi näha kõikjal. Aga kui ees on meri või kõrged mäed, püüavad mitmed linnud neist takistustest mööduda kaarega. Seepärast koguneb mereranniku kohale alati rohkesti rändlindude parvi. Kes tahab näha, kuidas rändlinnud lendavad katkematu vooluna, vaadake Läänemeere kaldal septembri- või oktoobrihommikul taevasse.

J.Baltvilks. Vestlusi lindudest. - Tallinn: EESTI RAAMAT, 1986. - Lk. 24-26.