Jooni alla omadussõnad! Kas sa nägid seda suurt valget laeva? Neid kõiki valdas pöörane hirm. See poiss on laisk ja kelm. Kas sa oma suure kirju lehma lõõga panid? Meie vana maja võtmed said tema kätte. Härg on konnast suurem. Seda hukkaläinud inimest ei paranda kõige kangemgi karistus. Võik hobune on sellest suurest mustast väledam. Kes teist, rüütel või kannupoiss, julgeb mere põhja kasta? Keegi võõras tuli mööda kitsast teerada meie talu poole. Iga kõver puu pole look. Endine pidu oli palju lõbusam kui tänane. Kõige noorem meist mingu seda teadet sinna viima! Suurem töö nõuab pikemat aega ja raskemat vaeva. Kallimaks kui hõbevara tuleb tarkust tunnistada. Kuldne õhtupäike, ilus oled sa. Ma olen väike karjane, mul loodud laulja keel. SIND SURMANI. L. Koidula. Sind surmani küll tahan ma kalliks pidada, mu õitsev Eesti rada, mu lehkav isamaa! Mu Eesti vainud, jõed ja minu emakeel, teid kõrgeks kiita tahan ma surmatunnil veel! Kuis, maa, nii hellalt kannad su lapsi käte peal. Neil' leiba, katet annad ja viimast aset veel. Tõest', armsam on mul olla su põues, Maarjamaa, kui võõral pinnal õnnes ja aus elada! Kirjuta luuletusest välja kõik omadussõnad! ...................................................................................................................... ..................................................................................................................... ...................................................................................................................... A. Waldmann "Eesti keele grammatika", K./Ü. "Loodus", Tartus 1926, lk. 39. Proovi oma sõnadega ümber ütelda luuletaja mõtteid oma kodumaast.