PÕDER Põder oli uhke oma ilusate sarvede üle, kuna ta jalgade üle nurises, öeldes: "Kahju, et mu jalad on nii peened ja inetud!" Korraga tuli metsast välja mitu karu, kes hakkasid põtra taga ajama. Põder pani kui tuul jooksma. Karud jäid kaugele maha. Ettetulnud jõest hüppas põder üle ja jooksis metsa. Seal aga takistasid puud ja põõsad tema jooksu; viimaks jäi põder sarvipidi rägastikku päris kinni. Karud jõudsid põgenejale järele, said ta kätte ja hakkasid teda murdma. Nüüd õhkas põder: "Ma nurisesin oma inetute jalgade üle, ometi päästsid nad mu karude käest; minu ilusad sarved jätavad mind aga hätta!" Nii lõppes põdra elu kurvalt. M. Meos "Vaatlusi ja harjutusi õigekirja õppimiseks", H. Laakmanni trükk Tartus 1930, lk. 145. Kirjuta tekstist välja kõik nimisõnad ja moodusta neist mitmus, kui need on ainsuses ja vastupidi. Põder - põdrad; sarvede - sarve