VIIKINGID
Viikingite aeg oli täis julma vägivalda, rüüstamist, põletamist ja
tapmist. Samas kuulub sellesse perioodi ka kaubanduse areng, uute alade asustamine ja uued
ilmingud Põhjamaade kultuuris.
Viikingeid nimetati Lääne-Euroopas ka normannideks - põhjamaalased. Viikingid olid
retklejad ja mereröövlid. Üks osa viikingitest olid paiksed elanikud - põllumehed ja
randlased, kes käisid retkedel põllutööde vaheajal või siis, kui polnud
kalapüügihooaeg. Retkel tegelesid nad kauplemise ja röövimisega. Mõnikord tehti
ainult kaubareise ja teinekord käidi ainult sõdimas. Saadud kaupade ja saagiga tuldi
tagasi oma külla ja tallu.
Osa viikingitest olid mehed, kes olid kaotanud sideme maaga ja olid muutunud
elukutselisteks sõdijateks. Viikingite elukutse meeldis eriti noorematele poegadele. Talu
pärandati vanemale pojale, nooremale jäi võimalus jääda venna juurde sulaseks.
Viikingina aga sai saaki ja näha maailma.
Kuulsamaid viikingite aja kaubalinnu ja käsitöökeskusi oli Jüütimaal praeguse
Schleswigi lähedal asunud Hedeby. Hilisem suur keskus oli Mälaris asuv Sigtuna, mis
hävitati.
Retkedel kasutati nn. viikingilaevu, mis õieti olid pealt lahtised merepaadid. Eelistati
purjetamist, kuid meeskond võis laeva edasi viia ka sõudes. Igal laeval oli üks mast
nelinurkse purjega. Laeva parda kõrgenduseks pandi sinna ümmargused kilbid. Laeva
meeskond oli tavaliselt 40-60 meest, kellest igal oli oma istepink. Relvadeks olid mõõk,
oda, kirves, vibu ja nooled, aga ka sõjanui. Levinud on arvamus, et viikingid
orienteerusid ainult päikese ja tähistaeva järgi või hoidusid ranna lähedale.
Tegelikult tundsid nad ka nn. Päikesekivi - kristalli, mis näitas isegi pilves ilmaga
päikese asukohta. Vähemalt Taanis Roskilde viikingimuuseumis saavad külastajad selle
abil päikese suunda määrata.
Viikingilaeva konstruktsioonis etendas tähtsat osa kiil, mille kasutamine võimaldas
ehitada laeva laiana, aga samas heade sõiduomadustega. Laevad olid väga tugevad, nendega
võidi ületada ookeani. Ainult suure tormiga ei jõutud üle parda sissepaiskuvat vett
välja pilduda.
Kellele kuulus laev? Viikingite seas oli mehi, kellele kuulus terve laev. Tavaline oli aga
laeva ehitamine, mehitamine ja ülalpidamine kogukonna poolt. Viikingite alad Läänemere
ääres jagati laevkondadeks, millest igaüks pidi ülal pidama ja varustama ühe laeva,
tavaliselt 20 paari aerudega.
Viikingiretkede, aga ka laeva juhiks oli kuningas või pealik. See kuningas oli tavaliselt
ise tüürimees, kelle käed olid meretööst parkunud.
Viikingiretked jagunesid Lääne- ja Idateeks. Lääneteel retkesid peamiselt hilisemate
taanlaste ja norralaste esivanemad, Idateel hilisemad rootslased. Just Lääneteel
seiklevad viikingid jõudsid oma laevastikuga Inglismaa rannikule ja hiljem vallutasid osa
Inglismaast. Sellepärast on Inglismaal ka tänapäeval veel üht- teist viikingitest
pärinevat. Seal on säilinud viikingite päritolu kohanimed. Oma võimu kindlustamiseks
lõid viikingid praeguse Iirimaa pealinna Dublini.
Kui viikingid seiklesid algul mööda ookeane, siis hiljem sai neil kombeks jõgesid
mööda üles sõita, et vallutada ja rüüstata kallastel asuvaid suurlinnu. Niimoodi
rüüstati Madalmaid ja sealset ilusat linna Antverpenit.
Viikingid käisid vallutusretkel ka Prantsusmaal ja Pürenee poolsaarel ning jõuti isegi
Põhja - Aafrikasse. Kaugeim koht Lääneteed sõites oli Kreeka. Pireuse sadamas Ateena
lähedal seisab antiik-Kreeka lõvi, millele on peale raiutud skandinaavia ruunikirjad.
Viikingiretkede käigus toimus Euroopa äärealade asustamine Skandinaaviast
väljarännanud inimestega. Suurim ja püsivam uutest asualadest oli Island. Island oli
sel ajal kaetud metsaga, kuid küllaldaselt leidus ka põllunduseks sobivaid maid. Veed
olid kalarikkad ja linde võis püüda lausa palja käega.
Tolle aja suhteliselt pehme kliima võimaldas asustada ka Gröönimaa. Kasutamiskõlbulik
maa jagati viikingitest asukate vahel. Aastal 1000 jõudsid viikingid Põhja-Ameerikasse,
avastades seega Ameerika eurooplastele enne Kolumbust.
Millised nägid viikingite aja inimesed välja? Sellele küsimusele annavad vastuse
arheoloogiliste kaevamistega välja tulnud skeletid. Viikingid olid pikka kasvu. Mehed
kandsid habet, mida pügati ja kammiti, kamm pandi isegi hauda kaasa. Nende eluiga ei
olnud pikk ja välja nägid nad ka pesemata ja räpased. Kuid kõik need oletused ei saa
olla väga täpsed.
Test
1. Kuidas nimetati viikingeid Lääne- Euroopas?
a) normaanideks
b) normaalseteks
c) normannideks
2. Kes hakkasid tavaliselt viikingiteks? Miks?
a) vanemad pojad
b) nooremad pojad
c) kõige julgemad mehed
.........................................................................................................................
..........................................................................................................................
3. Kirjelda viikingite oletatavat välimust.
..........................................................................................................................
..........................................................................................................................
4. Mille järgi orienteerusid viikingid oma retkedel?
a) ainult päikese ja tähistaeva järgi
b) hoidusid ranna lähedale
c) orienteerusid nn. Päikesekivi järgi
5. Mis oli Päikesekivi?
a) tükike päikesest
b) soojust ja valgust kiirgav kuldkollane kivike
c) kristall, mis näitas isegi pilves ilmaga päikese asukohta
6. Kes oli laevas tüürimeheks?
............................................................................................................................
7. Kellele kuulusid tavaliselt viikingite laevad?
a) kuningatele
b) kogukonnale
c) kõigi omand
8. Mida tähendab laeva mehitamine?
a) ehitamine
b) meeskonnaga varustamine
c) sõidukindluse katsetamine
9. Loetle viikingite relvi.
..........................................................................................................................
10. Nimeta Iirimaa pealinn. Kelle poolt ja milleks
see rajati?
..........................................................................................................................
...........................................................................................................................
11. Missuguseid teid pidi jõudsid viikingid Antverpeni?
a) merd mööda
b) suuri kaubateid pidi mööda maismaad
c) jõgesid mööda
12. Suurim Euroopa ääreala, mille viikingid asustasid,
oli:
a) Iirimaa
b) Inglismaa
c) Island
13. Mitu aastat tagasi jõudsid viikingid Põhja-Ameerikasse?
.............................................................................................................................
14. Kirjelda viikingite laeva.
.............................................................................................................................
............................................................................................................................
15. Kes oli Christoph Kolumbus?
a) kroonikakirjutaja
b) kuulus piraatide pealik
c) meresõitja, Ameerika taasavastaja |