SOOKURE VANNE. Maria Tilk Rüütlikommete hulka kuulusid mitmesugused tõotused ja pühalikud vanded. Rüütel tõotas millestki loobuda, kuni ta saavutab püstitatud eesmärgi. Nii näiteks kaeti ristisõdade perioodil sageli üks silm ja tõotati see avada alles siis, kui Issanda Haud on vaba. Tõotati võita üks või teine kuulus vastane või vallutada mingi kindlus. Tavaline oli ka mitmesuguste vandesümbolite kandmine. Nendeks olid kuld- ja hõbeketid või kinnineeditud käe- ja jalavõrud, sõrmused vms. Need tohtis ära võtta vaid eesmärgi saavutamisel. Sageli kuulutasid rüütlid välja pikki paaste ja patukahetsusrännakuid ning muid loobumisi, ikka mingi ülla sihi nimel. Tõotuseandmine oli reeglina pidulik, avalik ja tunnusmärgid kõikjal kasutatavad ning kantavad. Vahel olid rüütlite tõotused üksteisele risti vastukäivad: üks rüütel näiteks lubas võita seda ja seda hertsogit, teine viimasele appi minna. Ning mõlemad vandusid, et enne surevad, kui loobuvad võidu taotlemisest. Ent vaadeldava ajastu tavade järgi ei vähendanud see kummagi rüütli austusväärsust ning mõlema tõotusesse suhtuti ühtviisi tõsimeelselt. Üks kuulsamaid rüütlivandeid oli Sookure vanne. Inglise kuningas Edward III plaanitses tungida troonipärimistaotlusega Prantsusmaale, kus valitses Philippe VI, kuid kartis ettevõtte ulatust ja riski ning kõhkles kaua. Inglaste poolel olev krahv Robert d` Artois teatas roa saali jõudmisel, et ta annab praetud linnu kõige aremale juuresolijale, s.o. kuningale, kes on loobunud Prantsusmaast kui õigusega temale kuuluvast pärandist. Edward vastas vihast punetades kohe vandega, et ta kuulutab Prantsuse Philippe`ile kuue kuu jooksul sõja. Robert võttis seejärel linnuprae ja pakkus seda krahv Salisburyle, kes omakorda sidus kähku sideme paremale silmale ja vandus, et ei ava seda enne, kui on viinud Prantsusmaale tulekahjuleegi ja võitnud Philippe`i alamaid. Praadi pakuti edasi ja üksteise järel andsid rüütlid vandeid. Alanud sõda sai sõjaajaloos tuntuks Saja-aastase sõja nime all. Horisont, 1994 Nr. 7. lk. 19.