Riik linnas. Need, kes Tallinnas elavad, teavad, et Kadrioru pargi risti-põiki läbikäimiseks kulub umbes tund aega. Riik, millest jutustame, on aga nii pisike, et mahuks lahedasti ära poolde Kadrioru parki. Itaalia pealinna Roomat läbib Tiberi jõgi. Selle kaldal on mäekink Monte Vaticano. Kingu nõlval, halli kivimüüri taga, asub riik. Imelik küll, aga tõsi: riik, mis oma nime on saanud kingu järgi, Vatikan, on Rooma linnas! Vatikani keskseks kohaks on Peetri väljak, mille ääres on tohutu kuppelehitis - Peetri kirik. Seda hoonet püstitati keskajal 161 aastat ning ta on maailma suurim ja ilusam kirik. Kaunis ning kunstipärane on Sixtuse kabel, mis on üleni kaetud freskode - seinale maalitud piltidega. Teisel pool väljakut asub Vatikani valitseja loss. Seal on üks maailma suuremaid raamatukogusid. Arhiivis säilitatakse ilmatu hulk vanu ürikuid. Muuseumid on kuulsad kunstikogude poolest: keskaegsete paremate meistrite maalid ja skulptuurid, muinasaegsete etruskide ( elasid muistsel ajal Itaalias), egiptlaste, kreeklaste ja roomlaste kunstiteosed. Peale uhkete eluhoonete on selles kääbusriigis trükikojad, ajalehetoimetused ja raadiojaam. Raadiojaam annab iga päev mitmes keeles usulisi saateid. On ka raudteejaam. Raudteed on Vatikanis küll ainult mõnisada meetrit, kuid see on Itaalia raudteega ühendatud, ja nii ka kogu Euroopaga. Riigis on veel teaduste akadeemia, tähetorn ja üks algkool. Ka kohtu ja vanglata ei saa see riik läbi, kuigi seal elab kõigest tuhat inimest. Peaaegu kõik Vatikani elanikud on riigiasutuste teenistujad. Nad käivad isemoodi riides. Meestel on peas ümmargune mütsike, mida nimetatakse kalotiks, seljas pikk must rüü, vööl roosikrants - nöörile lükitud puust helmed palvete loendamiseks. Naised kannavad musta rüüd ja valget kõvakstärgeldatud laiaäärelist peakatet. Need mehed on mungad ja naised nunnad. Nende tõsine näoilme ja mahasuunatud pilk peavad kinnitama alandlikkust jumalale ning sõnakuulelikkust Vatikani valitsejale. Kuid tänavail võib näha ka salkades suuri tugevaid mehi, kes on hoopis veidralt riides. Neil on peas lai värviline triipudega barett, seljas triipudega vammus, jalas triipudega puhvpüksid. Õlal kannavad nad pika varrega vanaaegseid sõjakiivreid - hellebarde. Esimesel pilgul võib arvata, et need mehed on teatrinäitlejad, kes ümber riietumata tänavale tulnud. Aga ei. Nad on Šveitsist pärit palgasõdurid - Vatikani valitseja kaardiväelased. Oma keskaegse sõdalase mundri ja relvastusega pakuvad kaardiväelased huvi turistidele. Vatikani külastab ju igal aastal mitu miljonit turisti, kes tulevad sinna peamiselt haruldasi kunstikogusid vaatama. Vatikani valitsejaks on rooma-katoliku usu kõrgeim võimukandja - paavst. Seetõttu nimetatakse Vatikani ka paavstiriigiks. Katoliku usku inimestele on paavst Kristuse asemikuks maa peal ja apostel Peetruse järglane. (Apostel tähendab ristiusu kuulutajat. Piibli järgi oli Peetrus üks Kristuse õpilastest, rooma esimene piiskop). Paavsti sõna peavad kuulama ja tema tahtmist täitma kõik katoliiklased. Seega loeb paavst oma alluvateks mitte ainult tuhandet Vatikani elanikku, vaid kõiki Euroopas, Ameerikas, Aafrikas ja Aasias elunevaid katoliiklasi. Nii omab usu kaudu tilluke Vatikani riik ja tema valitseja, paavst, paljudes maailma maades mõjuvõimu. Pioneer, 1965 Nr. 8. lk. 16.