NELJAPÄEVA ÕHTUL HIIEMÄEL

Järgmisel päeval tehti alemaal kibedasti tööd. Süüdati mahalastud puud ja kimpuköidetud raod alttuule ning liigutati pikkade lattidega. Peaaegu kogu küla oli väljas. Et oli aga neljapäev, siis lõpetati aegsasti töö ja mindi koju, ainult neli-viis meest jäid tulevahtideks. Päikeseloojangul kogunes peaaegu kogu külarahvas Hiiemäele mängima ja pidutsema. Varsti süüdati ohvrikivi läheduses tuli  ja noorrahvas hakkas tule ümber ringmängu tegema. Vanem Meeme oli toonud uuelt alemaalt peotäie tuhka ja puistas selle nüüd ohvrikivile. Ande toodi teisteltki. Mäe Virve oli niitnud lamba ja tõi ohvrivakka peotäie lambavillu, kuna Oru mehed olid lasknud põdra ja tõid hiiehaldjaile põdraliha. Salaja jooksis mööda põllupeenart Hiiemäe taha Siniallikale Kaljo, uus mõõk kaenlas. Seal kraapis pussiga Siniallika haldjale oma preesi küljest hõbedat ja mõõga küljest rauda, lausudes sealjuures poolsosinal: " Mina sulle hõbedat ja rauda, sina kaitse minu mõõka...." Ühele naisele oli kaela peale löönud paise, nüüd kraapis naine hõberaha küljest hõbedat ja viskas tulle, siis vajutas rahaga paiset. Aeg oli juba üle kesköö, kui rahvas Hiiemäelt lahkus.

Kus pühitseti harilikult neljapäeva õhtut? Kuidas lõbutses noorrahvas? Milliseid ande toodi ohvrikivile? Milliseid nõidusi tarvitati?

J.Parijõgi, lk. 57-58.